Pidu sai peetud :)

Reede tundus sobilik päev juubeli tähistamiseks. Ostsin juba septembri alguses Chilli voucherid Cafe Troikasse, et pidu saaks seal soodsalt peetud. Ja saigi. Väljas kohvikus on ikka nii tore, ei ole katmist/kokkamist/koristamist. Lihtsalt tuled, naudid ja lähed ära.

Toitudeks olid meil eeroogadena juustuvalikud, oliivid, soolakurgid. Pearoaks kana tabaka (mis oli põhimõtteliselt TERVE kana) või lõhe köögiviljadega või taimsest valikust pliinid. Toit oli maitsev, aga kanast oleks ehk pidanud valima hoopis kiievi kotleti, edaspidi tean. Lõhe oli küll imeliselt mõnus. Magustoiduks tellisime Napoleoni kooki ning teed/kohvi. Ja muidu jõime viina, mahla, maitsevett. Oli väga meeleolukas ja vahva. Lapsed möllasid enamuse ajast isekeskis lastenurgas ning suured inimesed said rahumeeli suurte inimeste kombel nalja visata ja lauas istuda.

Lapsega inimesed läksid juba poole üheksa paiku koju laili (Kõu läks koos mammaga), rasedad samuti koju magama ning alles jäime mina, Heli, Nele, Stiina ja Marju. Nendega käisime väikese pubituuri, näiteks kuulasime Mad Murphy's Siimu bändi, astusime sisse Laborisse ning lõpetasime X-baaris. Seal sai kõvasti tantsida ning lustida. Viimaste kangetena jäime jalga keerutama mina ja Marju. Lõpuks jõudsime koju umbes poole kolme ajal.

Võib öelda, et oli üks korralik juubel. Ja pea ei valuta, jõimegi peamiselt viina ja viinakokteile.
Ahjaa dokumenti küsiti ka :D  jah, igavesti 20!

Aile sai 30

..ja leidis ühe ülivinge pildigalerii meie suurest arvutist. Oi ma olen ikka vahepeal olnud niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus ja kõhna. Suisa kaks korda. Ja siis jälle paksuks tagasi :D suudaks küll kuidagi alla võtta ja siis sedasi jäädagi. Ma isegi olen uurinud, kas ise finantseerides saaksin maovähendusopile, sest ausalt ka, selliseks päris ilusaks ja kõhnaks, saan ma vaid imevähe ja ülimalt tervislikke asju süües. Aga vastus oli sealtpoolt ikka ühene - ei. Sul ei ole põlved läbi, pole uneapnoet ning sa pole ka morbiidselt ülekaaluline. Nojah siis..
Ega ma ju tean, ma suudangi kaalu langetada täitsa ise, probleem on lihtsalt selles kaalus püsimises. Liikumine pole teemaks, seda on niigi liiga palju kohati. Praegu on mul näiteks 2 korda nädalas bodyART, korra nädalas spinning, 2-3x nädalas käin teen hobusega trenni, koeraga käin kaks korda päevas õues, Pilatest teen endale ka minimaalselt 2 korda nädalas pluss mu töö on seisev/liikuv. Seega. Jah. Liigu palju tahad. Kui ikka kaldud ülekaalulisusele ning sööd meelepäraseid asju (isegi kui kogused on väikesed), võtad kaalus juurde. Isegi mitte ei püsi, vaid juurde. Perearstil käisin ka, et ehk on probleem siis kilpnäärmes või hormoonides..proovime hormoonide teooriat, kuigi ta ütles, et arvestades perekondlikku tausta, on ilmselt ikkagi asi lihtsalt väga komplitseeritud ja tuleb lihtsalt leppida olukorraga, et olen paks. Aga vot ei lepi. Veel. :D

Jaanus ja mina oleme nüüd mõlemad +27 aastat vanemad kui antud pildil

Maarjaga folgil 2007 aastal

2009

2009 Räimekoor

Ohohoo Dom siin alles 5 aastane

Pildiallkirja lisamine

Senagaga Balti karikal

Aga tegelikult tahtsin kirjutada ju hoopis oma 30ndast sünnipäevast. Paljud on öelnud, et 30ndad on kõige vingem aeg. Eneseteostus, pere, kodu jne. Minul on see kõik olnud 20neselt. Seega, ma küll väga loodan, et ka see 30 saab olema väga  vinge, mul on veel mõned unistused, mis vajavad aega, tundes ennast, teen need kindlasti ära. Vaadates tagasi, on see kõik olnud tõesti imeline. Ma miskipärast olen koguaeg elanud tundmusega, et suren noorelt, ning justkui kartes seda saatust, teinud kõik ruttu ja kohe ja palju. Ma enam ei tunne seda kusjuures..et ma väga noorelt sureks. Ma usun, et elan vanaks, kas just pensionini (sest noh, minu põlvkond ilmselt pensionit ei hakkagi saama), aga noorelt ma ei usu end enam surevat. Mul on veel tegemata asju, suuri plaane. Ja mul on lihtsalt nii imeline elu, et mind ei saa siit ära kutsuda. See on minu paradiis  (no mõnede mõõnadega, aga siiski).

Poliitika on huvitav?

Oleks keegi 10 aastat tagasi öelnud mulle,  et sa hakkad kaasa elama poliitikale,  oleks ma kõvasti naernud. Ometigi vaatasin ma eile presidendivalimiste otseülekannet ning hoian end päevateemadega kursis. Ütleks,  et huvitab. Ütleks,  et see mis toimub,  ei meeldi.
Ometigi oli meil võimalus saada esimene naispresident,  ja väga tore selline. Taavi Rõivase rumalad mängud rikkusid selle aga ära. Oleks ta peale Siim Kallase läbikukkumist riigikogu voorus pidanud oma sõna ning asunud toetama Kaljuranda,  oleks meil täna juba uus president. Nüüd aga.. Savisaar võib juhtuda! Ilma keskerakonna häälteta uut presidenti valitud ei saa. Kõik tema vastased on aga mängust väljas.. äkki Kaljuranda seekord ref toetab ja kandideerib uuesti?  Või hoopis Tarand siis?  Ta oleks üks pullivend küll..
Spekuleerida võib,  aga saab üsna keeruline olema kogu protsess. Äkki tuleb üldse otsevalimine?

Hoopis muul teemal - käisime Kõuga Viimsi spaas kvaliteetaega veetmas. Ujusime, saunatasime, chillisime mängutoas. Kusjuures saab last jätta ka mängutuppa,  kasutasin isegi võimalust ning veetsin tunnikese massaaživannis ja kuumemates saunades.

Usun, et lähme varsti jälle. H20 keskus aga muljet ei avaldanud. 18+tahaks küll järgi proovida.

Ory on jälle siin

See oleks nagu olnud alles eelmisel nädalal,  kui Ory siin käis,  sel aastal kohtume juba kolmandat korda. Järgmine kord tuleb ta ilmselt järgmise aasta oktoobris/novembris ning õpetab barreli workshopi, props workshopi,  pre- and postnatal pilates kursuse ning võimalik, et soovijatele ka advanced masinat. Kuigi peale seda korda olen ka mina sertifitseeritud MASINAKOOLITAJA can you imagine. Terve Eesti peale on see õigus ja oskus veel peale minu Kaisa Marranil (Corpus Pilates) ning Britt Timusk-Kalbus (True Pilates). Ja siis nüüd mina Body&Flow alt. Uhke on olla kui üks eluunistusi tõesti reaalsuseks saab. Ja ma 100% ise selle asja nii kaugele olen ajanud. Oeh.
Igatahes on palju olnud stressi ja jooksmist selle nädala ümber,  algav kooliaasta ja stuudio uus hooaeg on pannud mind korraliku stressi alla. Aga see kõik oli ja on seda väärt. Seekord oli Apparatus beginner/intermediate,  minu masinakoolitaja õpetus ning chair worksop,  mis oli A M A Z I N G!
Aga eks pildid ütlevad rohkem kui sõnad. Enjoy.

Stiina klõpsas

Mul polnud mingit pildistamise tuju, pluus oli väga vale ja üleüldse, aga kunagi ma vaatan neid pilte ja mõtlen, et oi kui tore mälestus.
Autor Stiina Ulmre

Pusime pusime. Treener seletab.

Takjad

Täna oli muidu mõnusalt vaba päev, aga laupäeviti toimub mul Aivega kell 13 edaspidi trenn. Ma polnud nüüd...juuli lõpust saati temaga trenni võtnud. Peale kogu seda jama Avaloniga oli mul igasugune mott maas seoses hobustega. Otsisin ma seda motivatsiooni Säreveres Schneideri seminaril ja kus kõik veel aga kuidagi ei tahtnud  leida. Elu on kiire ja väsimus ning stress tapsid, väike masendus oli ka. Aga tegelikult on ju kõik endiselt hästi. Avalon on praegu Hiiumaal, loodetavasti harjub peagi üksi ka olema ning siis saan ta ehk tuua mandrile taas. Domi rentnik Hele lõpetab septembriga tema rentimise ning loodetavasti leian uue ja toreda ja pikemaajalisema rentija talle.
Huvilisi on, seega loodame peagi uue inimese leida. Selle õige. Dom on nii super ja ma ei taha teda solgutada.
Täna igatahes tegime trenni ning esimese poole trennist oli ta hästi kange, ei saagi aru, kas on külma saanud või mis lahti. Energiat on ka tal vähe praegu. Varjualune alles ehitatakse, praegu ta lihtsalt elab karjamaaelu. Tahan talle küüslauku ja lakusoola osta sinna. Suur probleem on olnud ka takjatega, saba ja lakk ja tukk on paksult neid täis.

Täna võtsime koplikaaslase Eureka omaniku Estriga ette suure töö ning puhastasime koplit neist takjataimedest. See oli ..raske. Mul on patsid reaalselt takjaid täis ja käed-jalad kriimulised. Aga enamus uuest koplist sai puhtaks õnneks. Mingi osa lendas silma ka, mõnusalt punane.
Hetkel nüüd viskasin jalad seinale ning kuulan homse spinnitrenni jaoks lugusid. Uus hooaeg, esimene trenn. Ennustan kolm-neli inimest ;) . Aga kava on täitsa tore, kas homseks selgeks ka saab, that remains to be seen. Õnneks on mul nii hea muusikaline tunnetus, et isegi kui ma minutiliselt ei tea kas nüüd refrään tuleb või ei, tunnen selle muusikas ette, ning suudan seetõttu kõik õigel hetkel sadulast püsti sõtkuma kamandada. Hea oskus - väga suur pluss. Muidu peaks muudkui sekundeid välja kirjutama.
Siin üks stiilinäide siis - U2 vs Tiestö homseks spinniks. https://www.youtube.com/watch?v=W9exA6VKyes

Oh kooliaeg oh kooliaeg

Minu esimene kogemus õpetajana oli väga raske ja..ei tahaks öelda, et ebameeldiv, kuid kevadeks oli mu entusiasm igatahes väga raugenud. Kokku õpetasin toona 1,5 aastat, teisel talvel tegin varahommikul Läänemaale õpetama sõites autoga korraliku avarii ning ei tahtnud enam jätkata. See andis hea vabanduse, kuid ega mulle ei meeldinud see töö ka.
Sedavõrd naljakam oli minu valik ülikoolis magistrantuuri minna siiski koolimuusikasse. Peamine põhjus oli dirigeerimine, selle eriala puhul oleksin pidanud hakkama uuesti bakas käima, aga ei tahtnud aega raisata. Eks amet on ju ka kasulik asi ja..nii ta läks.
Ei olnud jällegi hea kogemus. Õppimine oli tore, eriti sobis mulle Orff pedagoogika ning õpikud olid enamuses ju tuttavad, sest olin juba koolis tööd teinud. Dirigeerimine oli super. Kahjuks sattusin kahe rivaalitseva osakonnajuhataja (endise ja praeguse) isikliku viha keskele ning see rikkus minu lõputöö hinde. Valasin kibedaid pisaraid, kuid ülikool sai ju lõpetatud ning kõik oli muidu hästi. Kui kõrvale jätta see hapu maik mu suus ja kibedus hinges.
Õnneks avaldus mu talent mujal. Ja muusikaga sain edasi tegeleda vaatamata asjaolule, et ei läinud erialasele tööle, ega tegelenud palju ka enam heliloominguga. Ma dirigeerisin oma Räimekoori, tegin bändi. Hoidsin vaikselt ikka end muusikas sees.
Ja siis korraga sai mu lapseke kolm aastat vanaks. Lõppes imeline tasuta haigekassa ning tuli mõte lisaks stuudiole midagi veel teha. Midagi, mis annaks selle haigekassa kindlustuse, olenemata, kas on raske või hea kuu stuudios ning mingisuguse stabiilsuse. Ja kuidagi juhtuski nii, et hakkasin vaatama õpetajatele mõeldud töökuulutusi. Otsisin poole kohaga, kodu lähedale. Käisin Tehnikagümnaasiumis kolm vooru vestlustel ning jäin ootele. Seal oli täiskoht, aga muud polnud parasjagu pakkuda. Ja siis helistati mulle Tallinna Ühisgümnaasiumist, helistas direktor Mehis ning kutsus vestlusele (käisin siin kunagi praktikal). Veel samal päeval sai minust selle kooli põhikooliosa muusikaõpetaja ja lastekoori dirigent. Hinges oli hirm, samas ka põnevus ja lootus. Usk, et saan hakkama. Lootus, et seekord läheb paremini. Soov alustada puhtalt lehelt.

Ma sain selle puhta lehe. Ma olen tänu Pilatesele saanud nii palju enesekindlust ja kehtestamisoskust, et ma siiski suudan seda tundi hallata. Ma suudan neid lapsi hallata. Ja kõige toredam, ma  meeldin neile lastele õnneks. Huuhh. See oli üks suur mure. Lastekoor vaikselt paisub, eile oli 25, täna juba 33. Loodan, et uue nädala lõpuks on kokku meid 40. Otsisin juba sõpruskoori, kellega koos teha laagrit, et saaks võtta häälerühmad eraldi ning koos laulda. 50% et juba sain ka. Ja ma olen nii rõõmus praegu. Ausalt. Pisarad tahavad silma tulla..ma ei uskunud, et mulle see koolitöö võiks kunagi meeldida. Eks muidugi on veel ju alles algus ning september...aga ma usun ja loodan, et see hea atmosfäär ja tunne jätkub. Need lapsed on toredad.
Happy and crying.
Siia üks laul, mis lastekooriga õpime laulupeo jaoks: https://www.youtube.com/watch?v=QOQK0inm9KQ   kuulake ka ja nutke kaasa :)

Wishlist

Ehk asjad mida ma tahan hankida varsti. Või mida ma lihtsalt tahan ja võimalik et ei saa niipea. Aga ma panen ettepoole siiski asjad, mida kasvõi ise plaanin osta lähitulevikus.

Esiteks. Kuivati. Mul lihtsalt ei ole kusagil siin majapidamises võimalik normaalselt pesu kuivatada. Rest jääb absoluutselt igal pool jalgu, õues on nöörid kas täis, või sajab vihma. Niiskus jääb ju kõik tuppa (ühest pesukogusest aurustub tuppa umbes 2L vett, ja meil ei ole nii hea ventilastioon, et see siit välja läheks. See kõik jääb järelikult ju tuppa. ökkk). Seega...juba tükem aega, või noh, alates sellest, kui Elerin rääkis, et ostis kuivati, ning elu on nüüd täitsa lill, olen ma seda masinat omale tahtnud. Aga ma nüüd ei tea - mul puudub kogemus - kas 2in1 pesumasin ja kuivati on ka ok, või peaks ikka kindlasti ostma eraldi kuivati pesumasina juurde? Ilmselt ikka oleks see mõistlikum variant, kui tahta, et pesud saaksid korralikult kuivaks ja püsiks ka terved. Muidugi on miinuseks see, et tuleb ümber laadida ühest masinast teise, aga võrreldes restitamise ja muuga, on see ikka väga väike miinus. On kellelgi kogemust?'
Electronixi lehelt leidsin sellise pakkumise mis on pesumasin koos kuivatiga: https://www.euronics.ee/t/59481/pesumasinad-ja-kuivatid/pesumasin-serie-4-varioperfect-bosch-1000-p-m/wlg20260by
Ja ainult kuivati, mis oleks sellises "suudan kohe ära osta" hinnaklassis https://www.euronics.ee/t/74376/pesumasinad-ja-kuivatid/kuivati-candy-maks-kuivatuskogus-8kg/gvhd813a2-s .
Kui nüüd võttagi eraldi kuivati, siis on muidugi ka küsimus, et kas pean ta seinale kinnitama, või võin lihtsalt tõsta pesumasina peale? Kui seinale, siis kuidasmoodi see kinnitamine käib? Ohjeeebus..

Teiseks. Uus voodi. 

Tahaks pesukastidega kontinentaalvoodit peatsi ja kattemadratsiga. Olen alati tahtnud. Aga pole kunagi olnud rahaliselt võimalik. No igatahes ma nüüd kogun..ja ma loodan et saan jõuluvanaga kaubale ning ma saan oma unistuste voodi. Oi kuidas ma loodan...

Kolmandaks. Remont. Oli nagu plaanis siin kodus remontida. Tea, kas sel aastal jõuame kunagi ka niikaugele. Naljakas lugu, eile hakkas peale väikest veekatkestust meil laest  vett kaela tilkuma. Esikus õnneks vaid. Aga..läbi lambi. Seega oli elektri mõttes üsna halb variant. Nüüd peame natukene ilmselt torkima kindlustusfirmasid (oh jumal auta kes ja millal jõuab selleks aja võtta ah :D ) ning ehk saame alustada siis esiku remondist ning liikuda tasahilju edasi ja vahetada tapeedid ka elutoas ja lapse toas ja värvida ehk mõned seinad ja panna maha linoleumi. Sest stuudios on masinasaali põrand lihtsalt nii ilus! Tahaks koju ka sellist. Niiet loodame.

Neljandaks. Pille. Mitte antibeebipille, eiei. Tahaks tellida kooli lastele tunnis kasutamiseks odavaid kitarre ja kõristeid ja asju. Et saaks tunnid teha ägedad. Seega, ehk mingi hetk leian selle raha ning ka odavad pillid kuskilt Hiinast ebay kaudu ning saan seda teha. Ma väga loodan.

Viiendaks. Kõrvarõngad ja kett koos ripatsiga. 

Midagi sellist näiteks. Kenad hobuserauad kullast ja kett hobuseraua ripatsiga näiteks. Mul nimelt oli kullast kett, hästi ilus peenike, mida kandsin igapäevaselt aastaid. Kahjuks läks katki. Tahaks uut. Aga tahaks ilusat komplekti.

Kuuendaks. Chair. Puhtalt tööalane asi. Pilates Chair, maksab koos km umbes 1500 EUR. On kindlasti plaanis ja lihtsalt tuleb natukene aega raha koguda. Äkki jälle päkapikud aitavad. Vaja oleks veel ka powercirceleid juurde, hantleid, uusi matte. I will get there. I will.

Seitsmendaks. Garderoobiuuendus. Mul näiteks on väga kulunud (ja noh oleme ausad, kitsaks ka jäänud) minu kevadsügis mantel. Jama on ka jalavarjude osas. Aga noh..kannatab veel.

Kaheksandaks. Külmkapp. Vana on ikka vana ja lagunenud ja üleüldse. Suuremat oleks vaja, saaks rohkem ka marju ja asju sügavkülmas hoida. See tegelikult tuleks lükata ka ülespoole. Ohjah.

Üheksandaks. Viljakusmonitor. Olen aastaid kasutanud NuvaRingi, aga tunnen et..ei taha neid hormoone enam. Ma kujutan elavalt nüüd ette küll, kuidas mul nägu "õide puhkeb" kui rõngast loobun, aga tean ka, et see on mööduv nähtus. Mingi hetk rahuneb keha maha ja puhastub ning seejärel on mul jälle minulikult kaunis ja puhas nahk. Aga ma lihtsalt ei jaksa end enam mürgitada. See mängib mu kehaga, mu ajuga. Aitab. Antud vidin on päris kallis, aga sama effektiivne. Tahaks proovida.
Ma loodan, et enamik naisi juba teavad mis on Mooncup ega kasuta sidemeid ja tampoone. Kui veel ei tea, siis uurige ning olge oma keha vastu head. Ma õnneks avastasin selle peale Kõu sündi ja elu parim ost. Ausalt.

Ma just otsustasin, et kuigi ma väga tahaks ka täitsa mõttetut selfiesticki (sest vaatan sarju ja loen telefonist ning sellega oleks mugavam telefoni hoida, mu uus telefon on nii pirakas, et pöidlatel hakkab valus lihtsalt) siis..las jääda.
Juurviljade spiraalitajast olen ka aastaid unistanud. Mmmmm suvikõrvitsa-peedi-porgandi nuudlid!

Ah noh, sünnipäev on tulemas. Seega, kui kellelgi on kunagi küsimust, mida kinkida, siis raha. Palju raha :D sest masekas tuleb peale kui seda kuradi nimekirja nüüd vaatan...