Vahepeal läks elu nii kiireks, et tundus lihtsam blogimisest sootuks loobuda. Olen ma ju seda kõike siin eelkõige enda tarbeks üles märkinud, sest ausalt, muidu lihtsalt ei mäleta. Kogu aeg toimub nii palju, et ei jõua järge pidada. Mingi hetk ilmus mu telefoni instagram, mis mõnes mõttes on selle mäletamiseks ülestähendamise rolli võtnud enda kanda. Ja nii sündiski üks pikk blogipaus.
Aga nüüd püüan seda taas muuta.
Oleme oma uues kodus Laagris elanud nüüd juba pool aastat ning täiesti kodunenud. Just täna hommikul Kõud kesklinna lasteaeda transportides mõtlesin Tondi majast mööda sõites, kui tore see ikka on, et elame nüüd Kauri teel. Siin on ruumi, vaikust, rahu, nõudepesumasin (:D), puhtam ja helgem. Ainus jama on see, kui peab linna sõitma. Näiteks proovi..nii bändi kui ka kooriproovid on mõlemad endiselt Tondil. Aga selle 20-25 min sõitu kannatab tegelikult ära ja tasahilju ei pane enam tähelegi. Ja olen ka rongiga Kõud aeda viinud, ei ole probleemi. Me nimelt jätsime ta samasse lasteaeda, sest tal on seal logopeed, lisaks on ta selle rühmaga harjunud. Samuti on seal odavam lastaias käia kui Saue vallas. Jah, isegi kui võtta arvesse kütusekulu. Lisaks käib ta aias nagunii vaid 2-3 päeva nädalas, niisiis jätsime ta paika. Kolimise tõttu on elumuudatus suur nii ehk naa.
Mis siis suvel toimus? Esimene suurem muudatus oli seoses hobustega. Kolisin nad Keila taha Ohtu mõisa lähedale ühte pisikesse eratalli. Seal on nad nüüd siis elanud, lisaks tuli meile ka Ramsu õde Angeliina, kes enne seda sai ka paaritatud. Ramsester on kenasti kosunud ja käis terve suve kergetel matkadel ja kordel paar korda nädalas. Sügisel oleme püüdnud sedasi ka jätkata. Ta on tubli ja naudib oma elu ja tähelepanu. Domil on rentnik Mariin, käisid ka võistlemas ja said head kohad. Nad käivad lähedal Kristini juures ka trennis. Nüüd muidugi läks ilm kehvaks, aga eks maastikul saab ikka jätkata ning samuti on lähedal olemas mitu maneeži.
Antsudega oleme jätkanud ikka vanaviisi, kevadel tuli välja uus plaat ning nüüd suvel oli palju esinemisi. Võiks suisa öelda, et suveperioodil aitas esinemiskarjäär ülal pidada NõmmePilatese stuudiot. Kuigi stuudiol läheb hästi, on suvine aeg alati paras väljakutse. Eriti kui on selline suvi nagu nüüd oli.
Koolist tulin töölt ära, eks meil oli juba kevadel perelaienemise plaan mis läks luhta, kuid plaan jäi alles ning seetõttu tundus õigem mitte õpetajaks tagasi minna. Eks see amet jääb mind ootama, kui ükskord jälle valmis olen. Kuuldavasti ehitatakse meie kodu lähedale ka uus põhikool, ehk saan siis sinna tööle. Tallinna Ühisgümnaasiumist võtan kaasa palju häid emotsioone ja oskuseid, mul on siiralt hea meel nende kahe aasta eest, mis seal töötasin.
Mis siis veel..pere osas. Meil oli augustis 10s pulma-aastapäev! Juba 10. On ikka uskumatu. Tundub nagu alles ja samas tundub nii ammu..ei mäletagi nagu elu enne Üllarit. Me ikka ragistame ka viimasel ajal rohkem, Üllar on jõudnud arvamusele, et ta tahab domineerivam olla ja vaidleb mulle üldjuhul igas asjas vastu. Ega see kerge pole, keskeakriis vist või noh..eks inimesed muutuvadki. Siiani oleme oma nurgad lihvitud saanud, aga ega ma ei ole kerge inimene, seega ragistamist jätkub. Aga ilma selleta oleks ka nagu igav. Seega rühime rõõmsalt koos edasi.
Kõu on ka väga vahva väikemees. Jutustamisega läheb järjest paremini. Samuti on ta väga musikaalne. Septembrist hakkas käima Tallinna Muusikakeskkooli Laste Muusikastuudios ehk siis ettevalmistusklassis. Ega see garantiisid ei anna sissesaamise osas, aga tahaks siiski loota, et tema andekus ja lahtine pea aitavad tal kooli ka pääseda. Praegu on ta sellises vanuses, kus haarab kõike lennult. Käib ka ratsutamas, koos käime ujumas ning lasteaias on lisaks veel ka jalgpallitrenn. Väga vahva on ka see, et ta leidis omale siin Kauri teel naabripoisist hea sõbra, kellega nad terve suve muudkui koos möllasid.
Ega siis midagi, võtan selle esimese postituse kokku. Praegusel hetkel Antsudega salvestame uusi laule, Räimekooriga harjutame laulupeoks, kodus haldan majapidamist ja tšillime Kõuga, tallis käin 2-3x nädalas, stuudios on nädalas mul keskmisel 15 trenni (muuseas kusagil mujal trenne ei anna) ning enne aasta lõppu on plaanis veel MatII ja Apparatus I koolitused anda. Ja jaanuaris peaks tulema Ory! Põnev, kiire..aga selline mu elu juba on!
Aga nüüd püüan seda taas muuta.
Oleme oma uues kodus Laagris elanud nüüd juba pool aastat ning täiesti kodunenud. Just täna hommikul Kõud kesklinna lasteaeda transportides mõtlesin Tondi majast mööda sõites, kui tore see ikka on, et elame nüüd Kauri teel. Siin on ruumi, vaikust, rahu, nõudepesumasin (:D), puhtam ja helgem. Ainus jama on see, kui peab linna sõitma. Näiteks proovi..nii bändi kui ka kooriproovid on mõlemad endiselt Tondil. Aga selle 20-25 min sõitu kannatab tegelikult ära ja tasahilju ei pane enam tähelegi. Ja olen ka rongiga Kõud aeda viinud, ei ole probleemi. Me nimelt jätsime ta samasse lasteaeda, sest tal on seal logopeed, lisaks on ta selle rühmaga harjunud. Samuti on seal odavam lastaias käia kui Saue vallas. Jah, isegi kui võtta arvesse kütusekulu. Lisaks käib ta aias nagunii vaid 2-3 päeva nädalas, niisiis jätsime ta paika. Kolimise tõttu on elumuudatus suur nii ehk naa.
Mis siis suvel toimus? Esimene suurem muudatus oli seoses hobustega. Kolisin nad Keila taha Ohtu mõisa lähedale ühte pisikesse eratalli. Seal on nad nüüd siis elanud, lisaks tuli meile ka Ramsu õde Angeliina, kes enne seda sai ka paaritatud. Ramsester on kenasti kosunud ja käis terve suve kergetel matkadel ja kordel paar korda nädalas. Sügisel oleme püüdnud sedasi ka jätkata. Ta on tubli ja naudib oma elu ja tähelepanu. Domil on rentnik Mariin, käisid ka võistlemas ja said head kohad. Nad käivad lähedal Kristini juures ka trennis. Nüüd muidugi läks ilm kehvaks, aga eks maastikul saab ikka jätkata ning samuti on lähedal olemas mitu maneeži.
Antsudega oleme jätkanud ikka vanaviisi, kevadel tuli välja uus plaat ning nüüd suvel oli palju esinemisi. Võiks suisa öelda, et suveperioodil aitas esinemiskarjäär ülal pidada NõmmePilatese stuudiot. Kuigi stuudiol läheb hästi, on suvine aeg alati paras väljakutse. Eriti kui on selline suvi nagu nüüd oli.
Koolist tulin töölt ära, eks meil oli juba kevadel perelaienemise plaan mis läks luhta, kuid plaan jäi alles ning seetõttu tundus õigem mitte õpetajaks tagasi minna. Eks see amet jääb mind ootama, kui ükskord jälle valmis olen. Kuuldavasti ehitatakse meie kodu lähedale ka uus põhikool, ehk saan siis sinna tööle. Tallinna Ühisgümnaasiumist võtan kaasa palju häid emotsioone ja oskuseid, mul on siiralt hea meel nende kahe aasta eest, mis seal töötasin.
Mis siis veel..pere osas. Meil oli augustis 10s pulma-aastapäev! Juba 10. On ikka uskumatu. Tundub nagu alles ja samas tundub nii ammu..ei mäletagi nagu elu enne Üllarit. Me ikka ragistame ka viimasel ajal rohkem, Üllar on jõudnud arvamusele, et ta tahab domineerivam olla ja vaidleb mulle üldjuhul igas asjas vastu. Ega see kerge pole, keskeakriis vist või noh..eks inimesed muutuvadki. Siiani oleme oma nurgad lihvitud saanud, aga ega ma ei ole kerge inimene, seega ragistamist jätkub. Aga ilma selleta oleks ka nagu igav. Seega rühime rõõmsalt koos edasi.
 |
| Foto Helin Loik |
Ega siis midagi, võtan selle esimese postituse kokku. Praegusel hetkel Antsudega salvestame uusi laule, Räimekooriga harjutame laulupeoks, kodus haldan majapidamist ja tšillime Kõuga, tallis käin 2-3x nädalas, stuudios on nädalas mul keskmisel 15 trenni (muuseas kusagil mujal trenne ei anna) ning enne aasta lõppu on plaanis veel MatII ja Apparatus I koolitused anda. Ja jaanuaris peaks tulema Ory! Põnev, kiire..aga selline mu elu juba on!
