Keskendun nüüd endale.

Negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks on inimestel erinevaid viise. Vahel on need positiivset laadi, kuid teinekord negatiivsed. Olen otsustanud sellest elulisest olukorrast väljuda võitjana. Paigutada oma kurbus motivatsiooniks ning keskenduda positiivsetele külgedele. Näiteks saan ma suvel nüüd ratsutada, SUPata, rattaga tööle sõita oma ilusast uuest kodust, Harku metsas koeraga ja Kõuga matkata, puugivaktsiini teha, rulluisutada, vahel väikese veini juua, postitantsuga jätkata. Ja ma saan ka kaalu alandada. Nimelt olid mul raseduse alguses määrimised ja arsti soovitusel sain voodipuhkuse, mis minu puhul väljendus võimalikult palju pikaliasendis viibimisena ning mitte trenni tegemisena. 10 nädalat. Tulemus on pea 10 kg jälle kogukam, sest iivelduse vastu on mulle parim ravim kahjuks pagaritooted. Ei ole hea kombinatsioon. Nüüd aga..läksin eile vanale heale kaaluabi lehele ning hakkasin jälle korralikult toidupäevikut pidama. Heaks motivatsiooniks on ka augustikuu alguses 10s pulma-aastapäev. Plaanis on teha üks äge fotosessioon selle tähistamiseks ja ilmselt lähme ka kuskile spaasse või restorani..aga jah. 10 aastat. Üks hetk loen seda blogiposti siin ja mäletan kõike, aga sellestki on ootamatult 10 a möödas.
Ega siis muud kui..ikka edasi ja edasi.

Täna oli üks kehv päev.

Minu pikemal vaikusel on olmud põhjus. Nimelt sain peale Fuenteventurat kaks kauaoodatud triipu. Rõõm oli suur, samal ajal osteti ära ka meie Tondi korter ning seega paistis kõik täiesti õige. Leidsime ka sobiva ridaelamuboksi Laagris ning tegime suuri plaane. Kahjuks on ikka nii, et plaane võid ju teha, aga elu läheb ikka omasoodu. On olnud hea aasta ning tundub, et pean aegajalt kandna ohvreid selle hea elu eest..olgu see Ramsu autoavarii või eile arstivisiidil puudunud südamelöögid. Lõivu tuleb maksta. Sellega tuleb leppida. Eluga tuleb edasi minna. Tänase veetsin Pelgulinnas katkestamisel. Ausalt, oli valusam kui sünnitus ja kestis ka kauem..kokku 7+ h. Ja kuigi nüüd juba "kodus" (ajutiselt oleme mustjõel kuniks uude koju sisse saame), jätkub see katkemistegevus ja valutamine.
Elu läheb edasi. Raske on, aga tuleb leppida.