Piimamajandus

Esiteks..kui sa pole beebidega seonduvast huvitatud, pole see postitus sinu jaoks. Teiseks, kui sa ei soovi lugeda imetamisest ja rindadest, jällegi, ära loe edasi :)
Juba Kõu ajal puutusin kokku ootamatu probleemiga - piima pole. Minu rinnad, mille eesmärk on tegelikkuses toita last, ei toiminud nii nagu vaja. Sel põhjusel ei võtnud vaene beebi Kõu esimesel elukuul oma sünnikaalugi tagasi. Sel teemal olen pikemalt kirjutanud aprillis ja mais 2013.
Sel korral valmistusin põhjalikult. Juba haiglakotti pistsin kaasa rinnapumba (soetasin korraliku medela sving kalli masina). Kaasa tuli igaks juhuks ka süstlaid ja RPA, sest kaalulanguse tõttu polnud soovi pikemalt haiglasse jääda. Ja juba enne sünnitust asusin piimariiulit stimuleerima, lootuses, et seekord on kõik võimalik.
Muidu on mul ITK osas vaid kiidusõnad öelda, aga lisatoitu ja lutte ja emade sisetunnet seal väga ei sallita. Nägin ju, et laps nälgas, vaja juurde anda. Kahjuks ei olnud sealtpoolt soovi vastu tulla. Tahtsin sondi, et rinnalt veidi juurde sööta, et lapse ilus imemisvõte ei kaoks, siis ka andis ikka kaubelda. Mul ju pikk kogemus sel teemal eelmise lapsega ees. Aga nemad arvasid hoopis, et peaks kriisinõustajaga rääkima, et eelnev halb kogemus rusub mind..igatahes usaldasin sisetunnet ning söötsin tasakesti veidi juurde. Laps oli kohe rõõmsam ja minul ka stressi vähem. Sain ka teise nõustaja juurde, kellega koostöö õnneks sujus paremini. Leppisimegi kokku, et söödan juurde tunde järgi, kui näen, et laps jääb rahutu ja vajab lisa. Samuti lüpsan võimalusel. Ja R kontrollis oli kaaluiive juba +60g! Suurepärane! Seda kõigest 45g lisatoiduga ööpäeva peale. Seega on lootust, aga oleme jälgimisel edasi. Eile sain pumbates ka juba nii palju piima, et RPAd lisana üldse andma ei pidanudki.

Veel haiglas, sondiga lisatoit

Eile kodus, rinnapiimanire suunurgas 😍

Sünnitusest

Loodus on nii seadnud, et naised unustavad sünnituse valu üsna kiirelt ning keskenduvad hormoonide toel hoopis uue tutika beebi armastamisele. Kui naised sünnitusvalu mäletaksid, oleks inimkond juba ammu vist välja surnud. Aga kõigest siis järgemööda.
Sel ööl ei tulnud mul und, jutt siis 22.03 ehk reede õhtust. Vaatasin veel mingit sarja ja unelesin niisama. Vaikselt hakkasin alaseljas miskit tundma, kuid esialgu veel üles midagi ei märkinud, sest see tunne oli nii õrnake ja vähene. Olin juba nädala joonud nõmmliivateed ning kolmest Sist oli puutumata vaid šampus, seega eks ma miskit ikka lootsin. Tunne aga üle ei läinud ning hakkasin siis üks hetk vahesid märkima üles. Viie kuni seitsme minuti vahega oli kell juba 00.45. Üllar oli seni olnud all ning üles jõudes pakkisin ma juba kotti kokku. Helistasime emale ning viisime Kõu sinna ja edasi itk. Arvasin, et raudselt saadavad tagasi, valud pea olematud, kuigi regulaarsed 5 min ja vähem. Aga ei, 3 cm avatust, emakatöö aktiivne, sünnitustuppa.
Seal sai siis puhatud hommikuni, hullemaks ega paremaks ei läinud. Kell 8 tuli uus ämmaemand Kirlin ning pakkus, et avame veed. Ma teadsin, et sellest alates läheb väga hulluks, Kõu ajal oli ka nii. Aga ega vältimatut pole ju mõtet edasi lükata ning nii ta läks. Kohe platsis põrgupiinad.  11 ajal olid juba pressid kole tugevad, aga emakal mingi serv ees. Ämmaemand nägi, et asi on juba sealmaal ja jäin külili, Üllar hoidis jalga, ämmaemand teist ning röökisin nagu ratta peal mis põleb ja pussitab mind korraga. Ämmaemand sai kõvasti vaeva näha, sest tahtsin jalga instinktiivselt kokku suruda, teise käega lükkas emakakaela eest. Kasutasin naerugaasi, mis aitas lõõgastada nii palju, et ühtegi rebendit polnud. Lisaks oli mõnusam maski sisse röökida ja hingamisele keskenduda. Pea sündis ilusti, aga õlad jäid kinni. Tuba valgus rahvast täis ning kolm ämmaemandat koos aitasid õlad ja beebi välja, oi seda õnnetunnet kui beebi välja saab. Ma ikka nutsin kohe. Platsenta väljutus oli ka valus, aga uus tita kõhul, polnud viga. Lastearst vaatas beebi üle, rangluumurd paremal. Apgar 8/8. Lõpus oli tal ikka raske korraks aga lõpp hea kõik hea.
Ootasime veel 2 h perepalatit sünnitustoas ning siis juba käisin dušši all ja panin oma riided. Tormi võttis kenasti rinda.
Sünnitus on ikka jube. Aga all worth it.
Piimajuttu järgmine kord.

Tormi

Juba kolmapäevast ootasin väga noorhärraga kohtumist, sest minu jaoks oli tähtaeg just siis. Asjaks läks aga eile öösel. Sealjuures kell kaks jõudsime haiglasse ja kolmest sünnitustuppa, saime puhata kuni hommikul kell kaheksa tehti veed lahti. Ja vot siis läks alles valusaks. Õnneks mehe ja ämmaemanda ja naerugaasi toel saime kell 11.46 hakkama! Tormi Krautmann 3956 g ja 53 cm. Teinekord pikemalt.

Uhke ka

..ikka. Uhke, sest ettelaulmisel saime läbi ning ka kommentaarid tulid kiitvad. B kat, aga tuntav edasiminek võrreldes 5a taguste punktidega. Teha seda kõike rasedana ning kaduma kippuvate lauljate kiuste on omamoodi trikk. Ja mitte kerge. Aga nagu näha, siis ikkagi tehtav. Ja ma olen uhke, et ei andnud alla. Olen uhke, et võitlesin ja uskusin lõpuni. Olen uhke, et arenesin ka ise taaskord.

10 a tagasi

5 a tagasi

Beebit pole veel ikka saabunud, aga tunda on, et kohe kohe tulemas. Pole mõtet pärida, kas juba käes..küll FB ja insta kõiki sellest suursündmusest kiirelt teavitavad :)

Laulupeo II eelproov

Ja kõik ongi tehtud selleks kevadeks, mis suuremad plaanid ette said võetud. Imeline. N õhtul oli Räimekooril ettelaulmine ja II eelproov Vene Kultuurikeskuses laulupeo jaoks. Loosiga on mul üldjuhul ikka vedanud, nii ka sel korral - "Mesipuu". Lisaks lauldi kohustusliku loona Tambergi "Isamaa".
Saali osas pidime jääma suurde saali, mis oli keeruline. Esiteks nii väike kollektiiv ja suur saal - häälele jääb vähe akustilist tuge. Teiseks kostus koridoridest valmistuvate kooride laul lavale, mis häiris. Andsime endast parima ning tänaseks oleme ka juba kätte saanud esimesed kommentaarid ja punktiskoori - 7,0! Väga rahul, et raskuste kiuste sai see kõik tehtud. Tublid lauljad, tubli väike kõhuelanik ning peol kohtume taas!

Oli muide emakeelepäev. Videos minu õpetaja Heli Jürgenson ja "Emakeelelaul". Imeilus proov oli, koorid kõlavad nii hästi!

Veel pilte..

Ikka samalt fotosessilt Heliniga. Siin mõned perepildid. Kõu polnud seekord pildistamiseks just parimas tujus, kippus väga esinema ja edvistama ja siis läks tuju üldse ära ning lõppes täitsa pisaratega. Beebiga plaan ka kodus pildistada samamoodi ning väga tahaks temast beebiga kahekesi ilupilte saada, niiet kui kellelgi on häid nippe, kuidas teda poseerima saada paremini, et pildil jääks omal aega ka normaalseid poose võtta ja kogu aur ei läheks lapse sättimisele, siis soovitage.

Kodune fotosessioon

Pildid Helin Loik-Tomson

Body&Flow Estonia 2019

Nagu mainisin, käis Ory jälle siin meid koolitamas. Lõpuks ometi sai tehtud barreli koolitus! Nüüd on mul comprehensive diplom käes ehk siis kõik koolitused on läbitud. Lisaks tegi Ory chair koolitust, matil foamroller, big ball, standing ja wall workshopid. Masinal same exercises different apparatus, foamroller reformer ning no springs challange. Tegin nii palju kaasa kui enesetunne lubas, T õhtul käisime ka korra restoranis. Oli kiire ja töine visiit seekord. Lootust on, et järgmine suvi tuleb ta taas!

Aitäh Ory, et oled olemas ja ikka käid siin külmas Eestis :)