Kisub silma märjaks..

..ei mitte kurbuset, ega ka sellest, et tolm või naaritsaripsmepikendus läks silma, vaid lihtsalt. Sest lihtsalt nii hea on. Nii tore ja nii hea. Nt mu hobused praegu - kuidas saab üldse nii hea olla? Willy on kolme nädalaga arenenud meeletult. MEELETULT! Mul lihtsalt pole sõnu. Temaga sõitmine on nagu Ferrariga. Ja Dominant täna hüppetrennis, ma sain nii hea kontakti, ning seda mitte ainult trenni alguses soojenduses, vaid ka takistuste vahel ja järel. Ka seal seljas oli tunne nagu..no et pole enam traktor vaid selline väga kallis ATV millega rallida. Ohjah..niiiiiiiii hea oli. Tõesti.
Ja no siis Dino - vaadake parem pilte!

Ratsutab treener Laura väike õde

Dom tudub peale rasket trenni.

Ja et mul on praegu nii toredad treenerid Laura-Liisa Kolom (Dominant), Aive Mihkelson (Willy) ja Eda Vallimäe (Straigthness training ehk klassikaline ratsakunst). Aitäh teile!

Ja siis muidugi kõik muu - et mul on see imeline töö. mis mind viib kokku paljude suurepäraste inimestega, ning mida tehes otseselt polegi tunnet kunagi, et teeks TÖÖD.
Minu imearmas pojake, keda ma armastan nii palju, et ma isegi ei kujutaks ette, et kedagi on võimalik nii palju armastada. Ja kes mõistab isegi trennides käituda!
Minu armas abikaasa, kes aitab mind õhtuti ning ilma kelleta poleks kõik eelnev üldse võimalik.
Minu ema-isa, kes on mind alati toetanud ning aidanud jõuda siiamaale, kus praegu  olen. Ja et nad on endiselt mul olemas. Vanaema ka :)
Ja oh...sõbrad. Ja üleüldse.

.....lahistab nüüd nutta natukene...

Mõnus nädalalõpp

Ekspromt sai võetud vastu otsus, sõidame minipuhkusele Haapsalu FraMare spaasse. Reedel käisin veel kell kümme kiirel ärikohtumisel Teraapialaeka tiimiga ning peale seda koeraga pisikesel Järve metsa tiirul, kojujõudes pakkisimegi kodinad kokku ning võtsime suuna Haapsalu peale.
Kõu magas terve autosõidu magusat und ning kõigepealt käisime Rannarootsi keskuses väikesel shopingul. Ostsime veidi kaasa süüa-juua ning samuti käisime kaltsukas. Kõu sai ühtteist, samuti mina ja Üllar, sinna ikka tasub sisse põigata!
FraMare Thalasso Spaa asub Paralepa rannas ning me polnudki seal varem käinud. Tavaliselt on seal väga kõrged hinnad, kuid tundub, et Soome kehv majandusseis mõjutab kõiki kohalikke majutusasutusi veidi hinnakorrektuure tegema ning soodsamaid pakette pakkuma. Spaaosa on pisikene, basseinis tilluke, saunasid on õnneks palju ning välibassein peale aurusauna on minu jaoks totaalne lemmik. No ja ikka ning alati armastan ma infrapunasauna ja mullivanni. Kõu jaoks oli mullivann peamine lemmik, sel tal ulatusid varbad põhja ning sai astmete peal turnida, äärte peal oli hea autodega mängida. Kahjuks ei meeldi talle enam üldse saunad, läbi suure kisa sain teda veidi soojendada sanaariumis, kuid sellega ka asi piirdus.
Toas oli talle ilus puidust lastevoodi, kuid mees uinus meie voodis ning bossas seal terve öö. Lühidalt..ega me väga ei maganud :)  mõtlengi juba et kas..üldse..meie traditsiooniline jõuluspaa on kaks päeva, aga ehk peaks piirduma ühega? Muidu oleme äkki tagasitulles rohkem väsinud kui minnes? Oeh..
Hommikusöök oli mõnus, hotell üldse oli väga vaikne. See on selle koha eelis. Ma usun, et läheme sinna veel tagasi.

Paralepa rannas mõnulemas. Imeilus sügis!

Kojujõudes suundusin tööasju ajama arvutisse, oli vaja vastata mitmele meilile, korraldada veel Teraapialaekaga Seljaseminari asju ning valmis teha ka uue kuu tunniplaan. Lisaks valisin välja spinningu jaoks uued lood ning tegin kava valmis. Umbes viie ajal läksime Stiinaga Järve talli, sest Willy sai eelmisel päeval ussirohu ning koplist oli vaja sõnnik kokku korjata. Kokku läks meil poolteist tundi, kolm kuhjaga kärutäit s_tta! Osa sellest võtsime ka prügikottides kaasa, et vanematel oleks hea miskit väetiseks peenramaale laotada. Lisaks tegime veel trenni ka. Kojujõudes olin laip ning peagi saime õnneks ka magama.

Stiina ja Willy peale trenni chillimas. Mõnus privaatne maneež :)

Pühapäevahommikune koerapissitamine sai ühendatud spinnikava päheõppimisega :)

Willy trennid

Eelmine kolmapäev oli mul esimene trenn Willyga niimoodi, et treener oli ka juures. Treener on mul Aive Mihkelson (Nuhjas ka paar korda mulle tundi andnud, muidu seal peamiselt Lauraga ikka hüppan). Willyga oli mul kogu aeg see mure, et ma noh, ei osanud tema seljas nagu midagi ette võtta. Käisin lihtsalt vaba ratsmega sammu ja nõksa tegin ka traavi, aga see oli ka kõik. Juhtimist meil üldse polnud ning ega see selline kulgemine meile kummalegi ka midagi ei andnud. Aive trennis tuli esimeseks harjutuseks meil pidev suunamuutus sammus, nagu veetilgad. Hapukoorepakk käest-kätte tunne, võttes painet ja hoides hobust aktiivses liikumises, et parandada tagajalgadega tõukamist. Ning siis traavis pidin keskenduma, et jalad oleks vabad, käed paigal, istak pehme ja rahulik.
Juba esimeses trennis tundsin suurt erinevust üksindasõitmisega. Ma reaalselt ikkagi juhtisin ja parendasin hobust, mitte ei tiksunud niisama. Ma sain ratsmega kontakti, esiti sammus. Traav oli K veel kehvavõitu.
Täna oli jälle Aivega trenn. Ja edasiminek ikka tohutu! Sammus oli kogu aeg ilus kontakt, liikumine aktiivne ja rütmikas kuid rahulik. Traav oli ka täna hea, juhtimise mõttes täitsa toimis, käed olid rahulikumad ning hobune oli mõnus. Mõnus mõnus mõnus. Ahjaa - uue kiivri sain ka kätte :) Sooooo happy. Ja armunud. Oma Willysse :)

Uus kiiver istub nagu valatult. Mul pole kunagi nii head kiivrit olnud. Maksin 65, originaalhind 125 EUR.

Minu superwilly :)

Musurull

Ratsutamiskunsti seminar Tartus

17.10, laupäev, 8.15 Peetri Selveri parkla. Pargin oma auto Stiina auto kõrvale (üldse on seal sel hetkel terve parkla peale vaid mõni auto veel) ning peale väikest poetretti suundume Tartusse tema autoga. Sõit läheb ikka väga kiiresti, jutustades ei saa aja kulgemisest arugi. 11 jõuame Tartusse Vesnerisse Sõbra talli, sinna saabub veel u 35 käekõrval treenimise huvilist pluss korraldajad Elerin ja Eda.
Kõigepealt on meil väikene loenguosa, seejärel teejoomine ning Kolm demonstratsioontundi - kaks teeb Eda ning ühe tunni Elerin oma Virkaga. Päev lihtsalt..kaob ära. On huvitav ning saame palju huvitavat informatsiooni. Lisan mõned pildid ka.

Väljas oli külmkülmkülm

Mida ja miks me teeme..ja mida püüame vältida.

Eda demonstreerib painutuse ajal puusa liikumist.

Marju, Stiina mina..no ja veel 30+ inimest.

Seminaritajad.

Tagasitulemiseks mul aga küüti polnud, arvasin, et keegi ju ikka tuleb Tallinnasse, kuid kahjuks mitte. Sain Elerini ja treikuga Mäo ristini (oli jälle väga lõbus ja aeg kadus) ning sealt edasi suundusin hääletama. Jõudsin vaid pöidlä püsti visata, kui juba üks auto jäigi seisma. Juht oli Soomes oma firmat vedav eesti mees, rääkis väga põnevalt ärimaailmast ning soojusenergiast ning tuleviku ehitusnõuetest majadele. Ühesõnaga..sain palju väärt infot ning ootamatult olingi juba tagasi Selveri parklas. Mis siis muud, kui võtsin edasi suuna Järve tallile ning tegin Willyga väikese trenni. Kõigepealt käisin seljas, tegin neid suunamuutuseid sammus mida Aive kolmapäeval näitas ning seejärel veidi maatööd. Katsetasin stekiga, kuid ta reageerib ikka hirmsasti üle ning on steki peale "veidi" mureliku näoga. Aga noh, on vaja harjutada. Lõpus lasin ta lahti ning mõtlesin, et ta läheb äkki püherdab või jookseb, aga ei, vantsis minu sabas. Tegime siis peatuseid ja kõndimisi vabalt ning lõpuks premeerisin teda porganditega ja viisin ööseks boksi. Oh ta on lihtsalt...jumalik.
Ja nüüd jälle Aive trenni.

Hull Teisipäev aka...kogemata shoping :)

Hüppasin korraks läbi Adidas outletist, et vaadata endale uut kotti. Juhtumisi oli seal selline asi nagu "Hull Teisipäev" ehk kõigis kolmes outletis suured suured allahindlused. Nojah..koti sain ka..aga kaasa tuli veel palju asju. Kõik vajalikud! :)  ja nii ägedaid tossusid pole mul kunagi olnud.

Adi kott 18 EUR (50% alla), pluus on soomest, Nike püksid 32 EUR (enne 84 EUR), Nike tossud enne 114,95, nüüd 34.50 (viimane paar ja number)

Neid pükse hoian kuni paar kilo kergem olen, siis on peff veel ilusam nendes :D

Reebok püksid enne 88,50, nüüd 26 (viimane paar). Nike sokid 3 paari 7 EUR.

Järve koolisõiduvõistlused

Sel nädalavahetusel olin peamiselt Järve tallis. Laupäeva hommikul kell seitse läksin Marjule järgi, sõitsime Nuhja ning laadisime Dominanti peale, viisime ta Järve talli. Grete Hussar oli kohtunikuks ning võisteldi skeemides ST2, A21 ja L...
Marju startis Dominantiga ST2 ning samuti Stiina Willyga. Willy oli oma poolteist kuud lahtiselt sadulas traavi harjutanud paar korda nädalas, ning ka Grete ütles, et ta on üks väga tubli ja vahva noor hobune. Eriti hea on muidugi tema ülichill käitumine. Juhtimise ja kontaktiga on veel vaja tööd teha, kuid üldplaanis leian, et kui K röntgen midagi hullu ei avasta, siis võime ka väljaspool kodu mõne ST skeemi temaga plaani võtta.
Marjul läks Domiga paremini kui Sassas, skeem püsis ka kenasti peas ning kohtunik väga kiitis Marju täpsust. Küll aga heitis ette, et hobune pole "ümar" ehk on üle ratsme.
Sama heideti ette ka mulle a21 skeemis, aga läks muidu täitsa kenasti, viimaseks ei jäänud ja kõik saime rosetid ka. Seega - win win!

Peatus x-is on noh..problemaatiline veel.

"Vahva noor hobune"

Sammu kiideti ka, väga relaxed ja mõnusa rütmiga. Stiina ka särab.

Taga on näha ka Marjut DOminantiga

Mina a 21 alustamas.

Boss.

Minu nummid

Autasustamine.

Peale võistluseid jõime Marjuga veidi teed ning ootasime sepp Margust. Dominant ja Willy said oma kabjad ilusaks korda. Willy jaoks oli see sealjuures esimene kord vist üldse, kui keegi tema kapju värkis. Me nägime eelmine kuu kõvasti vaeva, et saada ta tagajalgu hoidma ning puhastama. Töö ja vaev tasusid end ära ning värkimine läks suurepäraselt.

Domi öömaja

Dominant jäi ööseks Järvele, sest P hommikul tuli Eda trenni andma. Elerin tuli samuti treilerile järgi, sest järgmine nädalavahetus teevad nad Edaga Tartus seminari (mina, Stiina ja Marju läheme ka) ning Elerin viib Rommi sinna kaasa. Panime siis treiku tema autole järgi ning peale trenni viisime Dominanti tagasi Nuhja. Ja siis läksin tööle. Huhhhh. Õhtul vajusin magama, Üllar pani poisi ise tuttu, sest mina enam voodist ei tõusnudki :)

Tallinn International Horse Show

02-04.10 veetsin ma erakordselt palju aega Saku Suurhallis. Nimelt oli taaskord Tallinn International Horse Show, ning osalesin vabatahtlike ridades nagu ikka. Viimased kaks aastat pole ma vabatahtlikuks käinud, sest Kõu oli veel pisikene, aga enne seda olin pea iga aasta olemas.
Mäletan, kui horseshow toimus päris esimest korda, siis kõndisin mööda Paldiski mnt kodu poole ning tundsin hinges sellist õnne ja ärevust, kui nägin N kuidas suured hobuseautod muudkui Suurhalli poole sõitsid. Võimalus näha nii kõrgel tasemel ratsasporti, ja et suurhallist saab maneež..no see tundus alguses ikka väga ulmeline. Aga nagu ajalugu näitab, vägagi tehtav! Ja eestlased korraldavad seda tõesti  hästi!
Nüüd, vanemas eas (hehehe), viib mind sinna taas ja taas see seltskond ning võimalus kaasa elada oma maa väga vingetele tegijatele. Vabatahtlike ridades on palju fantastilisi inimesi, kellega on lihtsalt rõõm ja lust koos tööd teha. Samuti näeb paljusid kaugemalelavaid hobuseinimeisi/tuttavaid, keda muidu ehk ei kohtaks. Näiteks, seekord oli mul üle mitme aasta võimalus Reedik Kivisooga pikemalt juttu puhuda. Ma reaalselt nägin  teda viimati enne Kõu sündi. Elu on lihtsalt kõigil nii kohutavalt kiire. Pean muudkui plaani minna Muhumaale, aga kohale kuidagi ei jõua :)

Samuti viib mind TIHSile võimalus soetada kampaaniahinnaga hea kvaliteediga ratsavarustust. Seekord sain ma kaks paari pükse, vesti, jope, päitsed, pehmenduse. Eelmistel kordadel olen soetanud pükse, valtrappe, päitseid ja kaitsmeid. Alati on head asjad olnud!   Selline jõulude tunne on!

Kohvikus tööpostil

Kõuga võistlust vaatamas

Reedel olin kohapeal kaheksast kolmeni, siis käisin lapsel järgi ning tõin ta ka sinna. Ta sai süüa, kiirabiautos istuda, traktoriga sõita ning vaatas täitsa rahulikult harrastajate finaali otsast lõpuni. Oli väga väga vahva.
Igatahes..kui välja jätta asjaolu, et reede õhtul tekkis mul mingi imelik kõrge palavik, millega võitlesin ka terve laupäeva, oli üks väga vahva nädalavahetus. Järgmisel aastal jälle.