Köh-köh jõulukontsert

Kolmapäeval kohtusime koorilastega juba kell 9 muusikaklassis. Laulsime hääled lahti ning harjutasime kava läbi. Seejärel suundusime koos Tallinna Toomkirikusse,  kus oli peaproov ning 12nest jõulukontsert.
Kõige rohkem kartsin ma Ernesaks"Päev läeb puudele punane", selle kavasse võtmine oli risk, tegemist on a capella lauluga. Aga kooril oli väga vaja see selgeks saada,  sest juba 16 jaanuaril on meil I suur ühisproov Salme Kultuurikeskuses ning peame seal selle laulu esitama. Või siis "Koit". Oleneb kuidas loosiga läheb..aga loodame,  et läheb hästi. Koorist on palju puudutud (haigused, järeltööd) ning täiskoosseisuga polegi me saanud kokku peale oktoobrit vist..aga täna oli laval 29 (3 puudu) ning kõik võtsime end kokku ning läks lõpuks väga hästi. Eriti tore oli "Maailm heliseb".
Homme on nüüd veel aktused ees..loodetavasti ma saan oma köhaga enamvähem ühelepoole,  sest näiteks täna peaproovis ma ühe käega dirigeerisin ja teise käega köhisin. Not fun. Praegu jätsin kuuese trenni ära,  aga 7se masina pean ikka tegema. Aga ei..nii kehv on olla. Jääb ära see ka. Ja bändiga läheb ka kiireks. Ohjah. Millal ei ole kiire eks? Aga samas mulle see kõik nii meeldib...

 Hetk peale seda,  kui selgus,  et pean ühendkoore juhatama ühe lauluga mida ma polnud eriti näinud..

Lastekoor ootamas proovi.

Hobusega kuuskedes

Täna tuli sõbranna Anna Suurestile kaasa Ramsut vaatama. Eelmine nädal jäi mul haiguse tõttu vahele. Ramsu oli täna seetõttu tunduvalt erksam. Aga on näha,  et lapsed on karjamaal käinud sügamas,  sest ühtäkki oskab poni jalaga maad kraapida ja maiuseid lunida.
Täna panime esimest korda pähe kapsoni ning proovisime straigthnesstrainingu harjutusi. Esialgu harjutasime lihtsalt seismist,  pea alla toomist ning kõndimist. Käisime ka jalutamas ning poseerisime kuuskede taustal.
Mõnus hommik.

Dzimma-ää, dzimma-ää, dzimma aal deveii!

 Ehk valmistume jõuludeks. Vahelduva eduga valmistume ning oleme haiged ja siis jälle valmistume ja oleme haiged. Vahepeal sattusime peaaegu tervetena spaasse ka,  aga seal suutis ka üks öö läbi köhida ja teine end hommikusöögilauas täis oksendada. Oh seda elukest küll.

 Siis oli vahepeal jõulupidu. Tegelikult oli enne seda veel üks jõulupidu. Kalevi treeneritega näiteks. Sõime Le Chataus õhtust,  kus lõviosa jututeemast käis ühe veganist joogatreeneri valikute ümber (noh et ta näiteks teadlikult juba kodus kõhu täis sõi ja lauas vaid vett ja teed tarbis),  mina vaatasin teda mõistval ja kaastundlikul pilgul lihtsalt..bern there,  done that. Ja siis käisime vaatamas filmi "Kontori jõulupidu", mis oli küll üks kõige kehvemini raisatud 2 h mu elust. Issake küll,  inimesed maksavad selle eest raha?! Uuuuh. I am way too old for thos s..t!
Aga pildil hoopiski Ühisgümnaasiumi jõulupidu Kukekeses,  kus ma olin taaskord haige. Aga pidin laulma. Laulsingi. Ja läksin koju. Muidu ilus hipsterkoht.

 Ja siis vahelduseks tundsin mina,  et peaaegu terve ja teine ainult kergelt nohus,  läksime Raekoja platsi kuuske ja Jõuluvana vaatama.

 Ja siis läks dieediga s.tasti. Läksime Pierre'i kuuma jooki rüüpama ning niimuuseas kadus kõhtu ka mõni komm ja tiramisu kook. No lisaks Raekoja jõuluturu glögile. Nüüd peaks veel end kokku võtma ja näiteks talli minema kaloreid lunastama..aga kodus on teki all mõnus ja kuusel tuled ja küünlad põlevad ning kphe algab "Shrek". Hmmm..

Öös on asju

Eelmine öö läks unetult. Nimelt õnnestus meil organiseerida muusikavideo filmimine Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite abiga. Fantastiliselt tore ja väsimatu grupp noori entusiaste,  kes olid täpselt sama unetud,  kui meie.
Filmima pidime algselt Kultuuriakadeemia blackboxis,  kuid seoses "märgade võtetega" ei saanud me lõpuks kooli juhtkonnalt luba. Ja siis astus mängu saatus. Lennukitehases oli vaba vaid see 1 K õhtune aeg. See oli vaba just meile.
Kogu sealpoolse organiseerimise võttis enda peale Johanna Mägin,  kes on minu treenitavate Urve ja Arvi tütar (ning ka ise trennis käinud kui veel linnalaps oli). Ta organiseeris oma kursusekaaslased, saalid ja ka kogu tehnika. Kuna tegemist oli esimese kursuse tudengitega,  läks muidugi üksjagu aega ka lihtsalt katsetamisele ning sättimisele. Lisaks oli Andri konstrueerinud meile vihma ühes basseinide ja pumbaga,  mille katsetamine võttis samuti oma aja.

Aga ega me tüdrukud polekski rutem saanud - grimm võttis oma aja. Kutsusin appi oma fb tuttava Kristiina Ilutoa omaniku Kristiina Vaksi. Ta tuli kogu oma tooli ja varustusega ning ühe grimmi peale läjs üle tunni. Aga see oli seda väärt...

Seejärel algasid võtted. Kõigepealt filmisime valguseffektidega laval igaühega algusest lõpuni loo,  hästi staatiliselt. Seejärel pillidega grupivõtted. Siis käis Kristel plaksutamas ning meie läksime uv-grimmi. Sel ajal filmisime ka populaarse mannequin challange,  millest sai täna tore uudisnupuke: http://m.publik.delfi.ee/eestilaul2017/article.php?id=76454469

Vahepeal tegime ka kohaliku hobipiltniku hr Vaitsiga ilupilte küll koos, küll üksi. Ning seejärel jätkasime uv võtetega.

Uvga filmisime nii vihmaga kui ka ilma ning lõpuks saime ka kõik märjaks.  Päris nii pimedas uv võtted ei tulnud nagu siin pildil,  veidi ikka lisasime valgust. Ma usun,  et see video tuleb vinge ja väga uudne!  Nüüd on veel väike monteerimise vaev (71 klippi) ja valmis ta ongi. Välja tuleme videoga 15.12, kui avalikustatakse ka teised meie poolfinaali laulud pikas maratonsaates.
Viljandisse sõitsid Andri ja Siim kella kolmest,  ülejäänud teise autoga viiest, ning koju jõudsime seitsne ajal hommikul. Oli üks pikk ja võimas öö,  äge kogemus ning pakun,  et mitte meie viimane video.
Stay tuned.