Juunis sai võetud suviseks "hobiks" postitants. See on asi, mis on mind alati huvitanud, just see füüsiline pool. Eeldasingi, et käin selle suve, vaatan kuidas tundub, saan kogemuse ning ühe asja jälle oma nö. listist maha tõmmata. Läks aga natukene teisiti..
Suvi otsa käisin Meow stuudios 1-2x nädalas trennis. Seal tegime põhiliselt staatilist posti, treenerid olid väga proffessionaalsed ning vastavalt koolitatud. Asi hakkas väga meeldima. Kuigi, see posti otsas ripnemine ei tule mulle absoluutselt loomulikult. Pigem vastupidi, väikestegi edasiminekute jaoks pean ma vaeva nägema ja harjutama kordi rohkem kui nii mõnigi muu.
Septembri saabudes sai selgeks, et Meow tunniplaan mulle mitte kuidagi ei klapi. Pidevalt personaalsetes tundides käia ka ei jaksa, päris loobuda aga ka ei tahtnud. Ma hakkasin JUST nägema mingeid pisikesi edasiminekuid, kuidas ma nüüd pooleli peaks jätma? Uurisin erinevaid võimalusi ning otsustasin käia ja proovida Revali spordiklubi. Esimene tund ja treener, kelle juurde sattusin, oli väga hea. Kahjuks see treener enam seal tunde ei anna. Teadsin, et Eliise, kes suvel Meows asendas, hakkab ka tunde andma, seega julgesin võtta aastase liitumise. Eks suur põhjus oli ka Kalevspa aastane remondipaus, mistõttu meil pole enam ujumiskohta. Revalis on nüüd uuenenud ujulaosa, koos spaa poolega. Lisaks saan oma aastase paketiga tasuta parkida ning lapsega ujumistunnis käia reedeti. Seega igati win-win. Kuutasu on selle kõige kohta vägagi taskukohane, sest isegi kui käiksin Kõuga korra nädalas lihtsalt niisama ujumas kusagil, tuleks kuu lõikes summa suurem. Ja see ujumistreener on täiesti super! Kõule ja ka mulle trenn väga meeldis. Ja kusjuures, kuigi trenn oli ju lapsele, sain mina täitsa arvestatavalt koormust.
Aga tagasi postitantsu juurde. Käin praegu enamjaolt 2 korda nädalas. Postid on madalad, lae ja põranda vahele kruvitavad. Esimene kord tundusid hirmus libedad ja harjumatud, natuke nagu jämedam post ning materjal on ka metalsem võrreldes Meowga. Ja muidugi on seal postid pea alati lahti. Aga tasapisi on siiski arengut tulnud. Kätes on rohkem jõudu, kehas on rohkem arusaamist ning mõistuses rohkem julgust. Harjutan iga kord ka kannalööki, et saaks ometigi pea alaspidi. Treeneri abiga saan ka, aga ega ta seal suures rühmas ju ei jõua mind alati aitamas käia. Ning noh..kui ma ise ei saa, ehk siis on liiga vara. Ja üks harjutus veel, mis välja ei taha tulla, on istumine. Algselt ei tahtnud ma istuda, sest see oli ilgelt valus. Nüüd juba nagu tahaks istuda, aga libisen alla! Isegi kui kasutan magneesiumivõiet (saab postitantsu varustust müüvast veebipoest http://www.poledanceshop.ee/ ), siis ikka libisen alla. Ma tean, et peaksin istuma rohkem küljega. Why the hell ma siis seda ikkagi ei suuda?! See on üks basic harjutusi.. aga eks treenin edasi. Seismine tuleb, tasahilju hakkab ehk õnnestuma ka ronimine. Mõni kergem spinn on täitsa kena. Ja suurim võit hetkel on pea peal seismine. Seda suudan nüüd juba ka kodus seina vastas. Vot see oli üks neid asju, mida arvasin, et kunagi teha ei suuda. Suur eneseületus.
Revalis on ses osas tore, et saab harjutada, saab pärast pesta/ujuda/saunatada, aga kuna post on kogu aeg lahti ning suur osa harjutusi minu tasemest üle, siis vajan ikkagi aegajalt personaaltrenni. Seetõttu käisin ma T jälle Meows ning võtsin eratrenni seekord Kadriga. Ta tegi mulle kava, et saaksin nüüd õpitud elemente hakata kokku panema ning liikumisest mõnu tunda. Korra kuus plaan ikka käia ning siis ehk saame kava jälle edasi õppida ja järjest vingemaks minna.
Lõppkokkuvõttes - küll see areng tuleb. Lihtsalt minul tuleb ta aeglasemalt ning pean palju vaeva nägema. Vahel pole Revali treenerid just häppid, et ma mingeid omi asju seal tagareas poolsajala ka harjutan, aga mis neil ikka teha on, kui nende pakutav on mulle veel füüsiliselt liiga raske. Välja nad vast ikka ei viska :)
Suvi otsa käisin Meow stuudios 1-2x nädalas trennis. Seal tegime põhiliselt staatilist posti, treenerid olid väga proffessionaalsed ning vastavalt koolitatud. Asi hakkas väga meeldima. Kuigi, see posti otsas ripnemine ei tule mulle absoluutselt loomulikult. Pigem vastupidi, väikestegi edasiminekute jaoks pean ma vaeva nägema ja harjutama kordi rohkem kui nii mõnigi muu.
Septembri saabudes sai selgeks, et Meow tunniplaan mulle mitte kuidagi ei klapi. Pidevalt personaalsetes tundides käia ka ei jaksa, päris loobuda aga ka ei tahtnud. Ma hakkasin JUST nägema mingeid pisikesi edasiminekuid, kuidas ma nüüd pooleli peaks jätma? Uurisin erinevaid võimalusi ning otsustasin käia ja proovida Revali spordiklubi. Esimene tund ja treener, kelle juurde sattusin, oli väga hea. Kahjuks see treener enam seal tunde ei anna. Teadsin, et Eliise, kes suvel Meows asendas, hakkab ka tunde andma, seega julgesin võtta aastase liitumise. Eks suur põhjus oli ka Kalevspa aastane remondipaus, mistõttu meil pole enam ujumiskohta. Revalis on nüüd uuenenud ujulaosa, koos spaa poolega. Lisaks saan oma aastase paketiga tasuta parkida ning lapsega ujumistunnis käia reedeti. Seega igati win-win. Kuutasu on selle kõige kohta vägagi taskukohane, sest isegi kui käiksin Kõuga korra nädalas lihtsalt niisama ujumas kusagil, tuleks kuu lõikes summa suurem. Ja see ujumistreener on täiesti super! Kõule ja ka mulle trenn väga meeldis. Ja kusjuures, kuigi trenn oli ju lapsele, sain mina täitsa arvestatavalt koormust.
Aga tagasi postitantsu juurde. Käin praegu enamjaolt 2 korda nädalas. Postid on madalad, lae ja põranda vahele kruvitavad. Esimene kord tundusid hirmus libedad ja harjumatud, natuke nagu jämedam post ning materjal on ka metalsem võrreldes Meowga. Ja muidugi on seal postid pea alati lahti. Aga tasapisi on siiski arengut tulnud. Kätes on rohkem jõudu, kehas on rohkem arusaamist ning mõistuses rohkem julgust. Harjutan iga kord ka kannalööki, et saaks ometigi pea alaspidi. Treeneri abiga saan ka, aga ega ta seal suures rühmas ju ei jõua mind alati aitamas käia. Ning noh..kui ma ise ei saa, ehk siis on liiga vara. Ja üks harjutus veel, mis välja ei taha tulla, on istumine. Algselt ei tahtnud ma istuda, sest see oli ilgelt valus. Nüüd juba nagu tahaks istuda, aga libisen alla! Isegi kui kasutan magneesiumivõiet (saab postitantsu varustust müüvast veebipoest http://www.poledanceshop.ee/ ), siis ikka libisen alla. Ma tean, et peaksin istuma rohkem küljega. Why the hell ma siis seda ikkagi ei suuda?! See on üks basic harjutusi.. aga eks treenin edasi. Seismine tuleb, tasahilju hakkab ehk õnnestuma ka ronimine. Mõni kergem spinn on täitsa kena. Ja suurim võit hetkel on pea peal seismine. Seda suudan nüüd juba ka kodus seina vastas. Vot see oli üks neid asju, mida arvasin, et kunagi teha ei suuda. Suur eneseületus.
Revalis on ses osas tore, et saab harjutada, saab pärast pesta/ujuda/saunatada, aga kuna post on kogu aeg lahti ning suur osa harjutusi minu tasemest üle, siis vajan ikkagi aegajalt personaaltrenni. Seetõttu käisin ma T jälle Meows ning võtsin eratrenni seekord Kadriga. Ta tegi mulle kava, et saaksin nüüd õpitud elemente hakata kokku panema ning liikumisest mõnu tunda. Korra kuus plaan ikka käia ning siis ehk saame kava jälle edasi õppida ja järjest vingemaks minna.
Lõppkokkuvõttes - küll see areng tuleb. Lihtsalt minul tuleb ta aeglasemalt ning pean palju vaeva nägema. Vahel pole Revali treenerid just häppid, et ma mingeid omi asju seal tagareas poolsajala ka harjutan, aga mis neil ikka teha on, kui nende pakutav on mulle veel füüsiliselt liiga raske. Välja nad vast ikka ei viska :)
