Köh-köh jõulukontsert

Kolmapäeval kohtusime koorilastega juba kell 9 muusikaklassis. Laulsime hääled lahti ning harjutasime kava läbi. Seejärel suundusime koos Tallinna Toomkirikusse,  kus oli peaproov ning 12nest jõulukontsert.
Kõige rohkem kartsin ma Ernesaks"Päev läeb puudele punane", selle kavasse võtmine oli risk, tegemist on a capella lauluga. Aga kooril oli väga vaja see selgeks saada,  sest juba 16 jaanuaril on meil I suur ühisproov Salme Kultuurikeskuses ning peame seal selle laulu esitama. Või siis "Koit". Oleneb kuidas loosiga läheb..aga loodame,  et läheb hästi. Koorist on palju puudutud (haigused, järeltööd) ning täiskoosseisuga polegi me saanud kokku peale oktoobrit vist..aga täna oli laval 29 (3 puudu) ning kõik võtsime end kokku ning läks lõpuks väga hästi. Eriti tore oli "Maailm heliseb".
Homme on nüüd veel aktused ees..loodetavasti ma saan oma köhaga enamvähem ühelepoole,  sest näiteks täna peaproovis ma ühe käega dirigeerisin ja teise käega köhisin. Not fun. Praegu jätsin kuuese trenni ära,  aga 7se masina pean ikka tegema. Aga ei..nii kehv on olla. Jääb ära see ka. Ja bändiga läheb ka kiireks. Ohjah. Millal ei ole kiire eks? Aga samas mulle see kõik nii meeldib...

 Hetk peale seda,  kui selgus,  et pean ühendkoore juhatama ühe lauluga mida ma polnud eriti näinud..

Lastekoor ootamas proovi.

Hobusega kuuskedes

Täna tuli sõbranna Anna Suurestile kaasa Ramsut vaatama. Eelmine nädal jäi mul haiguse tõttu vahele. Ramsu oli täna seetõttu tunduvalt erksam. Aga on näha,  et lapsed on karjamaal käinud sügamas,  sest ühtäkki oskab poni jalaga maad kraapida ja maiuseid lunida.
Täna panime esimest korda pähe kapsoni ning proovisime straigthnesstrainingu harjutusi. Esialgu harjutasime lihtsalt seismist,  pea alla toomist ning kõndimist. Käisime ka jalutamas ning poseerisime kuuskede taustal.
Mõnus hommik.

Dzimma-ää, dzimma-ää, dzimma aal deveii!

 Ehk valmistume jõuludeks. Vahelduva eduga valmistume ning oleme haiged ja siis jälle valmistume ja oleme haiged. Vahepeal sattusime peaaegu tervetena spaasse ka,  aga seal suutis ka üks öö läbi köhida ja teine end hommikusöögilauas täis oksendada. Oh seda elukest küll.

 Siis oli vahepeal jõulupidu. Tegelikult oli enne seda veel üks jõulupidu. Kalevi treeneritega näiteks. Sõime Le Chataus õhtust,  kus lõviosa jututeemast käis ühe veganist joogatreeneri valikute ümber (noh et ta näiteks teadlikult juba kodus kõhu täis sõi ja lauas vaid vett ja teed tarbis),  mina vaatasin teda mõistval ja kaastundlikul pilgul lihtsalt..bern there,  done that. Ja siis käisime vaatamas filmi "Kontori jõulupidu", mis oli küll üks kõige kehvemini raisatud 2 h mu elust. Issake küll,  inimesed maksavad selle eest raha?! Uuuuh. I am way too old for thos s..t!
Aga pildil hoopiski Ühisgümnaasiumi jõulupidu Kukekeses,  kus ma olin taaskord haige. Aga pidin laulma. Laulsingi. Ja läksin koju. Muidu ilus hipsterkoht.

 Ja siis vahelduseks tundsin mina,  et peaaegu terve ja teine ainult kergelt nohus,  läksime Raekoja platsi kuuske ja Jõuluvana vaatama.

 Ja siis läks dieediga s.tasti. Läksime Pierre'i kuuma jooki rüüpama ning niimuuseas kadus kõhtu ka mõni komm ja tiramisu kook. No lisaks Raekoja jõuluturu glögile. Nüüd peaks veel end kokku võtma ja näiteks talli minema kaloreid lunastama..aga kodus on teki all mõnus ja kuusel tuled ja küünlad põlevad ning kphe algab "Shrek". Hmmm..

Öös on asju

Eelmine öö läks unetult. Nimelt õnnestus meil organiseerida muusikavideo filmimine Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite abiga. Fantastiliselt tore ja väsimatu grupp noori entusiaste,  kes olid täpselt sama unetud,  kui meie.
Filmima pidime algselt Kultuuriakadeemia blackboxis,  kuid seoses "märgade võtetega" ei saanud me lõpuks kooli juhtkonnalt luba. Ja siis astus mängu saatus. Lennukitehases oli vaba vaid see 1 K õhtune aeg. See oli vaba just meile.
Kogu sealpoolse organiseerimise võttis enda peale Johanna Mägin,  kes on minu treenitavate Urve ja Arvi tütar (ning ka ise trennis käinud kui veel linnalaps oli). Ta organiseeris oma kursusekaaslased, saalid ja ka kogu tehnika. Kuna tegemist oli esimese kursuse tudengitega,  läks muidugi üksjagu aega ka lihtsalt katsetamisele ning sättimisele. Lisaks oli Andri konstrueerinud meile vihma ühes basseinide ja pumbaga,  mille katsetamine võttis samuti oma aja.

Aga ega me tüdrukud polekski rutem saanud - grimm võttis oma aja. Kutsusin appi oma fb tuttava Kristiina Ilutoa omaniku Kristiina Vaksi. Ta tuli kogu oma tooli ja varustusega ning ühe grimmi peale läjs üle tunni. Aga see oli seda väärt...

Seejärel algasid võtted. Kõigepealt filmisime valguseffektidega laval igaühega algusest lõpuni loo,  hästi staatiliselt. Seejärel pillidega grupivõtted. Siis käis Kristel plaksutamas ning meie läksime uv-grimmi. Sel ajal filmisime ka populaarse mannequin challange,  millest sai täna tore uudisnupuke: http://m.publik.delfi.ee/eestilaul2017/article.php?id=76454469

Vahepeal tegime ka kohaliku hobipiltniku hr Vaitsiga ilupilte küll koos, küll üksi. Ning seejärel jätkasime uv võtetega.

Uvga filmisime nii vihmaga kui ka ilma ning lõpuks saime ka kõik märjaks.  Päris nii pimedas uv võtted ei tulnud nagu siin pildil,  veidi ikka lisasime valgust. Ma usun,  et see video tuleb vinge ja väga uudne!  Nüüd on veel väike monteerimise vaev (71 klippi) ja valmis ta ongi. Välja tuleme videoga 15.12, kui avalikustatakse ka teised meie poolfinaali laulud pikas maratonsaates.
Viljandisse sõitsid Andri ja Siim kella kolmest,  ülejäänud teise autoga viiest, ning koju jõudsime seitsne ajal hommikul. Oli üks pikk ja võimas öö,  äge kogemus ning pakun,  et mitte meie viimane video.
Stay tuned.

Ram-ses-ter

Eile lõpuks jõudis Ramsester Suuresti talli ning täna kihutasin peale hommikusi koolitunde teda vaatama. Kihutasin,  sest Kõu on JÄLLE haige ning hoidja ei saanud pikalt jääda meile. E ja T olin üldse kodus. Laps organiseeris nagu minipuhkuse või nii..
Aga Ram on imeline. Ja ikka päris suur. Plaan on käia kord nädalas temaga seal toimetamas - maatöö ja jalutuskäigud jms ettevalmistav töö suveks. Siis saab tast vaikselt ehk ratsahobune. Tahaks minna Mirjam Hunti maatöö seminarile ka temaga,  see oleks meile hea elukool. Aga Ram tundub vahva. Loodan,  et this one is a keeper.

Koolitan ja poolitan ja..

Jälle on nädalalõpp. Kohe tuleb jälle P ning töönädal läheb täie hooga edasi. Sel nädalal mul vaba päeva polnudki..oli R-L uus matitreenerite koolitus hoopis.
Uus kursus pidi algselt olema 4 inimesega,  kuid 1 osaleja mõtles viimasel hetkel ümber ning 1 jäi kõrvale tervislikel põhjustel. Seega lõpuks on kursusel 2 uut treenerit - Kerti ja Triin.

Esimene koolituspäev oli väga hiline ja intensiivne. Palju anatoomiat,  fundamentals harjutused ning esimesed õpetamiskogemused. Iga järgneva õpetamisega kasvas enesekindlus ning oskused. Täna jõudsime vaadatud kõik algtaseme harjutused ning anatoomiaga saime ka ühele poole. Nüüd saavad nad poolteist kuud harjutada ning jaanuari alguses jätkame juba touch-workshopi ning intermediate harjutustega. Need kaks päeva kadusid käest jube kiiresti. Ning nüüd on totaalne väsimus peal. Võtsin veel poputamiseks massaaži ka. Kes pole käinud,  siis meil saab stuudios väga head ja soodsa hinnaga massaaži :) !
Homme ootavad ees bodyART ja spinning,  E koolipäev,  trennid ja hääleseade. Ahjaa ja Ramsester peaks ka homme linnaponiks saama. Argus lubas ära tuua,  Läti poolt auto tulemas.

Mõnus nädalalõpp

Reedel hakkasin end taaskord harima. Pilatese õpetajana ja koolitajana olen ka ise osa elukestvast õppest. Seega otsustasin veelkord läbida anatoomia. Seekord eesti keeles.
Akademia Nord ruumides toimuv "Inimese anatoomia- ja füsioloogia kursus" on totaalne kiirkursus ning neile,  kes enne pole anatoomiat õppinud,  kindlasti liiga intensiivne ja segane. Infot tuleb läbisegi ning palju,  4 aasta jagu materjali 4 õppepäevaga. Aga lektor on huvitav, füsioterapeut ja Tartu Ülikooli õppejõud. Väga põnevad näited ning 9 h istumist läheb seetõttu üsna ruttu mööda.

Kohtasin seal ka oma vanaonu tütart Kaiat,  keda viimati nägin vist lapsena. Tundis mu kohe ära,  ütles,  et olen nii isa-ema nägu lihtsalt. Eks ta nii on jah. Eesti on ikka väike :)
Hobuste alalt..ostsin ühe noore 2,5 a eesti tõugu ruuna Avaloni asemele (kelle eest tegelikult veel raha polegi kätte saanud) ning pean nüüd N talle Pärnu kanti järgi minema. Eile sai siis tallis treiku rehve pildistatud,  vaja naelad alla panna ikka selle talvega. Õnneks lubas sula,  kuigi see ilus talveilm muidu mulle meeldib,  siis treileriga ma lumesajus vedada ei tahaks.
Aga lubage tutvustada: Ramsester.

Domiga käisin ka maastikul veel viimast lund nautimas. Mõnus oli. Ja isadepäev!  Kingid jagatud ja kook söödud.

Eilne pildis

Eile õhtul käisime Siiri Kumari juures promopilte st pressikaid tegemas. Kiire tüdruk saatis juba paar "õrritajat" meile edasi ka. More to come! Aitäh Siiri!

Põnev põnev

Niisiis. Esmane šokk hakkab järele andma ning asenduma karmi reaalsusega - vaja on pressi jaoks pilte, vaja on hääleseadjat, vaja on riideid, vaja oleks miljon kilo kohe homseks kehalt maha saada ja üleüldse. Päris karm värk. Enam ei saagi lihtsalt niisama hopsassaa dressipükstes poodi või linna trenni minna. No täna veel käisin, aga kui veebruarikuu eelvoorud kätte jõuavad siis..siis on lugu teistmoodi vist. Ja siin blogis peaks ka vaatama postitused kriitilisema pilguga üle et...kas ehk pole liiga paljastavat materjali (khm khm meenub üks veealune fotosessioon millest ikka paar pilti ju lisasin).
Ja muidugi on vesi ahjus, kui vaatan seda seltskonda, kuhu ma sattusin. Ivo Linna, Kerli Kõiv, Koit Toome, Elina Born, Lenna Kuurmaa, Laura Põldvere, Rasmus Rändvee jne. Võimas. Ja hirmutav ka. Esmaspäeval on meil esimene suur koosolek, eks siis paistab, kui hädiselt ma ennast tunnen seal :)

Ivo Linna oma surematu hiti "Julge laul" videos. Võimas.

Ja täna on meil plaanis pildistamine, sest pole nagu õigete inimestega pilte. Kaarlit ju enam pole ja Kristel on lapsehoolduspuhkusel..ohjah. Niiet tegemist jagub.
Aga ma olen ikka nii sillas. Kuulsin täna nt Silver Seppa lugu, mis välja jäi. Ja see on väga hea. Mis need teised siis veel on kes edasi said :O ?

Eesti Laul 2017

..here we come!  Antsud on poolfinaalis!  Yeah!

 http://m.postimees.ee/section/87/3902905?utm_campaign=fb_social&utm_source=m.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3902905

Jõulutunne. Novembris.

Nii on. Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Tänane hommik algas lastekoori proovis minu uue jõululaulu katsetamisega ning paika said jõulukontserdi plaanid. Seejärel kaks vahvat viienda klassi tundi..justnimelt,  vahvat. Tore oli hommik. Kõu oli hoidjaga kodus ning nautis lumepäeva.
Ikka korralik lumi tuli maha. Peale kojujõudmist sõime ning püüdsin poissi magama saada,  aga kahjuks ta ei jäänudki. Oli küll vaikselt oma toas,  aga mängis autodega. Ma nii unistasin sellest lõunauinakust!  Ah noh..ehk reedel õnnestub.  Läksime siis hoopis õue hoovi mängima. Senga oli ka kaasas ning sai naabrikoeraga möllata.

Pärastpoole sain telefonikõne,  kus selgus,  et ponide eest pole soomlane endiselt rahasid kandnud. Oi ma sain kurjaks. Aga sain asja niikaugele,  et ta lubas lõpuks raha mulle sulas anda õhtul. Elame näeme,  mõtlesin..ja õnneks sain vähemalt ühe poni rahad kätte. 1 down 2 to go. Lubas reedel. Elame näeme.

Täna on aga hingedepäev ning mõtted on lahkunute peal. Mul neid on ikka üksjagu,  kelle peale mõelda. Süütasin mitu küünalt. Ja lõpuks panime poisiga püsti ka kuuse ja külge tuled. No oli nii suur jõulutunne ja rahu hinges. Jõulud võivad alata..loodan vaid,  et lumi nüüd jääb. Mõnus on. Kaua pole korralikki talve ja valgeid jõule olnud. Kõu muudkui laulab : " tšimma-ää,  tšimma-ää,  tšimma ää de vei.."

Jõulutunne. Novembris.

Nii on. Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Tänane hommik algas lastekoori proovis minu uue jõululaulu katsetamisega ning paika said jõulukontserdi plaanid. Seejärel kaks vahvat viienda klassi tundi..justnimelt,  vahvat. Tore oli hommik. Kõu oli hoidjaga kodus ning nautis lumepäeva.
Ikka korralik lumi tuli maha. Peale kojujõudmist sõime ning püüdsin poissi magama saada,  aga kahjuks ta ei jäänudki. Oli küll vaikselt oma toas,  aga mängis autodega. Ma nii unistasin sellest lõunauinakust!  Ah noh..ehk reedel õnnestub.  Läksime siis hoopis õue hoovi mängima. Senga oli ka kaasas ning sai naabrikoeraga möllata.

Pärastpoole sain telefonikõne,  kus selgus,  et ponide eest pole soomlane endiselt rahasid kandnud. Oi ma sain kurjaks. Aga sain asja niikaugele,  et ta lubas lõpuks raha mulle sulas anda õhtul. Elame näeme,  mõtlesin..ja õnneks sain vähemalt ühe poni rahad kätte. 1 down 2 to go. Lubas reedel. Elame näeme.

Täna on aga hingedepäev ning mõtted on lahkunute peal. Mul neid on ikka üksjagu,  kelle peale mõelda. Süütasin mitu küünalt. Ja lõpuks panime poisiga püsti ka kuuse ja külge tuled. No oli nii suur jõulutunne ja rahu hinges. Jõulud võivad alata..loodan vaid,  et lumi nüüd jääb. Mõnus on. Kaua pole korralikki talve ja valgeid jõule olnud. Kõu muudkui laulab : " tšimma-ää,  tšimma-ää,  tšimma ää de vei.."

Avalon Perilas

Vaatamata eilsetele jamadele on Avalon jõudnud koos kahe sõbraga Perilasse. Hommikul ärgates astusin riietesse ning kohe talli poole sõitma,  sest lõunast pidime juba Pärnus olema perega.

Hommik oli nii ilusa päikesetõusuga täna! Sõitsin ja imetlesin ning püüdsin raadiot kuulata,  mine tea,  ehk tuleb mõni hea lugu eksole..ei tulnud ;)
Jõudsin talli ning Pauli seal kahjuks polnud. Õnneks tallimees teadis ponid kätte näidata. Seal nad siis seisid,  täitsa rõõmsad ja uudishimulikud.

Avalon oli siiski kõige vähem uudishimulik ja eelistas uudistada turvalisest kaugusest olukorda. Nunnu on ta ikka..homme peaks kuulduste järgi minema Soome koos oma kahe sõbraga. Rahalises mõttes kaotan,  aga ta vajab väga kogenud inimest,  kellel on palju aega,  et temast teha see poni,  kelleks tal on potensiaali saada. Ma usun,  et see on õige otsus.

Aga eks ma rõõmustan alles siis,  kui ta on kohal ning kõik on hästi. Praegu olen Üllari ja Kõuga Strand spas. Kindlasti kirjutan sellest lähiajal..homme ilmselt ei jõua,  vaja lõunast tööl olla,  "Vihm" pulgale panna koos muu nõutud kraamiga ja etvsse ära viia,  esmaspäevased 7 koolitundi ette valmistada ning näosaadet tahaks veel ka vaadata. Uhhh.

How did I get here???

Ettevaatust, halapostitus! Kirjutatud peale kaht klaasi šampust ja vajadusest lihtsalt auru välja lasta.
Nagu et...MIDA PÄEVA! Misasja..uskumatu lihtsalt. Tegelikult algas kogu kamm eile. Kamm, mille jah, olen ise põhjustanud. Tegelikult on kahjuks veel mitu kammi. Aga selleni veel jõuan. Kõigepealt siis kamm, millepärast mõtlesin täna, et kõik, astun Antsudest välja. Küsimus ei ole rahas, küsimus on põhimõttes. Lugu mille viis on minu loodud ning mille jaoks tegin ka ülejäänud salmid ja viisin proovi, võttis Kristel (meie multiinstrumentalist kes on emapuhkusel) ning kirjutas luba küsimata ringi. Vihastasin, ok, aga teised leidsid, et kui lugu läheb sellest paremaks siis ok. Noh. Ok. Siis mingi hetk tuli messengeri chatis teemaks taas prontsentide jaotamine lugude registreerimisel (seega jah, natuke nagu rahateema, kuid krt need sendid pole ju olulised) ning enamus leidis, et kui koos teeme, siis kõik saavad võrdse osa. Aga kui viis ja sõnad on minu loodud ning ma lihtsalt polnud selleks hetkeks veel harmooniat jõudnud et..no krt. Minu lugu oli. Ja siis kabuhh. Enam ei ole. Kristel võttis kätte ja tegi sõnad ringi. Ja siis enam pole. Minu viis. Kuudbai.
Sõites etnokulpidele, lubasin poistele lugu. Tegin viisi, sõnad, harmoonia jõudsin ka ise valmis. Ja postel jäi teha seada. Jah, ma ei saatnud Kristelile seda, sest see oli viiuliga lugu planeeritud mul algusest peale. Eesti laulu jaoks. Tuli Hedwig. Proovisime, tegime, mängisime sisse. See on minu lugu. Maksin ka salvestuse ise, sest ei soovinud, et kellelgi oleks midagigi kobiseda antud teemal. Samal ajal oli aga salvestuses ka see eelmine lugu..rongilugu. Ja ma palusin selle intro sisse mängida akordionil, sest mulle ei meeldinud kuidas flööt (kes enne mängis introt, Kristel mängis) kõlas. Kogu lugu on pehme ja chill ja flööt on nagu..aktiivsema loo pill, metalne ja kõrge. Ei sobinud kokku minu peas ja kontserditel ka. Pealegi mängisime nii ka viimasel kontserdil..ja kui Kristel siis sellest kuulis...ok, tunnistan süüd. Ma ei kirjutanud talle eraldi, kuigi oli korduvalt plaanis. See ei olnud mingi sisemine kättemaks või solvumine, ma ei soovi teda välja jätta. Lihtsalt see pill mulle ei meeldinud ja see VIIS ON MINU loodud, krt mul PEAB olema ju mingi sõnaõigus. Ei?
Sellest igatahes sai kõva sõnasõda messengeris ja ta ei vastanud ka kõnedele, et lihtsalt rahulikult arutada asja. Ma lõpuks jõudsin niikaugele, et ütlesin, et lähen ära üldse. Ma ei jõua ja ei jaksa sellise negatiivse energiata elada, olla ja luua. Ma ei taha seda oma ellu.

Ja ma andsin kõik oma õigused ja soovid selle loo osas vabaks. Namaste. Headaega. Ja mõtlesin ka bändist ära minna. Hingan sisse ja välja ja mõtlen veel veidi..kas ma tahan ja jaksan. Muuseas tuli eile meie uus singel välja: https://www.youtube.com/watch?v=i3B9e8049wg    see on see minu lugu. Mida Kristel kommenteeris: ahhh mul suva, pange siis puusse. Imestage, miks te kulpi ei saa. 

Aga see pole veel kõik. Hurra. Avalon. Avalon pidi tulema täna koos kahe poniga Hiiumaalt Hipodroomile, kust üks ostja pidi viima ponid Soome. See ostja ei tulnud Hipodroomile ponidele vastu. Sain siis viimasel hetkel Koitu kätte ning ponid viidi hoopis Perilasse oma saatust ootama. Ja soomlane pole senimaani ühendust võtnud ja Koitile raha kandnud. Mul on NII HALB tunne. Fffff. Kuidas ma küll lasen kõigil endal naha üle kõrvade tõmmata kogu aeg. Miks küll...

Vähemalt üks päikesekiir tänases päevas. Koolitasin jälle Heli ja Nele masinatel. Ja ma tegin seda hästi. Ma olen oma töös väga hea. Miks ma üldse sinna kooli läksin? Nojah..pangalaenu tahaks kevadel. Ja muusikaline enseteostus jne. Ja no mulle meeldib ka, aga samas põhjustab see nii suurt stressi. Nüüd jälle muutus tunniplaan, mul on E 7 (!) tundi järjest, neist viimane on koor. Kuidas ma ellu jään..õhtul kolm trenni veel ka. Totaalne häälesurm. Üleüldine surm. Issand küll.

Tegelikult veel üks päikesekiir - minu pere. Kuidas ma neid armastan..kuigi Ü on ka hirmus stressis oma tööasjade pärast. Ma olen siiski nii õnnega koos. Aga kuidas ma küll sellise päeva otsa sattusin..oh maitea.

Pirita Top Spa

Koolivaheaja puhul oli mul vaba T õhtu ja K hommik järjest ning seda tuli tähistada väikese spaapuhkusega. Ei olnud soovi pikalt autos vaba aega maha istuda, otsisin seega Tallinna läheduses olevat kohta. Laulasmaal on sel aastal käidud mustmiljon korda ning näha oli, et vabu tubasid jätkus veel vaid rannaresidentsi. Seega tähendaks see VÄGA täis spaad (ega me pole ju ainsad, kellel koolivaheaeg on), seega matsin selle mõtte maha. No eelkõige tundus praeguste ilmadega läbi õue spaasse ja tagasi käimine ebameeldiv. Viimsi spaas olid kõik kohad täis. Uurisin järgmisena booking.com lehte ning jõudsin otsapidi Pirita Top Spa juurde.

Lapsena sai seal käidud pea iga nädalavahetus ujumas, ega sel ajal polnudki eriti variante - kas Pirita või Kalev. Kalevis käisin ujumiskursustel, mäletan senimaani, kuidas vanasti tuli läbida nn. varbavahekontroll, muidu ujulasse ei saa. Naljakas mõelda..mäletan veel seda vana maja hägusalt. Veel naljakam on mõelda, et uues, olen töötanud juba pea 9 aastat.
Piritale polnud ma sattunud ikka väga ammu. Viimati ehk käisingi 2-3 klassi õpilasena? Ei tea, pean vanemate käest uurima. Vanasti oli seal solaariumikapsel ma mäletan, kõik käisid seal end tasuta praadimas. Ilma mingite kaitsekreemideta muidugi. Ja mäletan sealset plastikust aurusauna, kus toolid olid seina sees nagu koopad. Ja arvake mida. See aurusaun oli ka praegu täpselt samasugune :)
Hind oli muidugi super, 35 EUR kaheinimese tuba. Natukene väsinud olekuga, aga muidu siiski ok. Tallink nüüd opereerib seal. Rõdu oli massive ja väga vinge vaade merele. Õhtusöök buffe-lauas maksis 12 EUR ja kuni 4 a laps tasuta. Toas olid ka 2 kupongi tasuta joogi jaoks, seega võtsin omale klaasikese punast veini ning Kõule õunamahla. Selle eest oli seda õhtusööki ikka vingelt - isegi sushi oli valikus!
Hommikusöök oli täiesti standartne, mulle väga meeldis põhjanaabrite suur lemmik karjalapiirakka. Mulle lihtsalt meeldib eelkõige buffee  hommikusöögiks toorsalat kodujuustu ning mingi hea värske küpsetise ja munaga. Niiet saan anda rahulikult 8 punkti, kui oleks olnud võimalik veel masinast lattet ka lasta, siis oleks 10 ära tulnud. Ja vaade on seal imeline.
Basseiniala oli üsnagi sarnane sellele, mida mäletasin. Paras laburünt - allkorrusel kusagil eraldi oli 1,2 m soojem bassein, kus me põhiliselt hulpisime. Ühtegi massaažiasja polnud. Üleval on suur 25 m bassein ning 90C soome saun, see vana hea tuttav aurusaun ning pesuruumide juures ürdisaun. Täitsa piisav. Isegi Kõu käis saunas (muidu käib mullikas end soojendamas). Solaariumikapsel oli kadunud. Täitsa huvitav oleks sinna minna koos vanematega, vaadata kuidas nemad mäletavad..
Ahjaa, hommikul ujuma minnes põrkusime minister Ligiga. Kui ikka prominentidele sobib, sobib tavainimestele vast ka :D

Mul küpsebki plaan minna sinna koos vanematega tagasi. Nostalgitsema või nii. Ja julgen soovitada. 35 EUR eest on spaad ja puhkust rohkem kui küll!

Meie rõdu ja merevaade

Kõu vaatab merele

Tuba

Hüppama :)

Laste mängunurk

Õhtusöök koos lemmikinimesega. Muuseas ka restoranis on lastenurk. Geniaalne.