Matitreenerite kolmas lend

See kõik tundub nii alles, kui Or-Yah Avni tuli esimest korda külla ja koolitama. Ja siis üks hetk täitis mu suurima unistuse ning kutsus mind õppima treenerite koolitajaks. Ja siis ma käisin Tais õppimas..see kõik oli ju alles. Ja sel nädalalõpul alustas minu juures NõmmePilateses matitreenerite koolitusel juba kolmas kursus treenereid. Sel korral on neid neli.
Kaks treenerit lisandusid üsna viimasel hetkel. Sparta saatis nad koolituma. Kaks olid kirjas juba varasemast ajast. Üks neist on treener Revalis, teine on mu kallis kauaaegne sõbranna Maarja. Mõtlesin just, et kunagi pilatesega alustades ma pidevalt tundsin, et see on midagi, mis sobiks talle ülihästi. Sest Maarja on selline detailide inimene. Ja pilates on detaile täis pikitud.
Kaks päeva möödusid kiiresti ning peagi on käes masinakoolituse aeg. Masinatreenereid on mulle siis teine kord koolitada. Tunnen jällegi südames tänulikkust selle kõige eest, võimaluste eest mis mul on. Võimaluse eest teha tööna niisuguseid asju, mis mulle maailmas kõige enam huvi pakuvad. See on fantastiline ja ma olen tõeliselt õnnega koos. Aitäh Ory, Body&Flow programmi looja.

Honza Blaha seminar Säreveres

Möödunud nädalal käisin Ramsesteriga huvitaval seminaril. Panin ta kirja sinna juba kevadel, kui ta veel sadulaski polnud. Tegemist on siis lahtise maatöö õpetajaga, seetõttu ei mänginud seljaskäimisvõimaluse puudumine ka mingit rolli. Lisaks oli seminari pikkuseks vaid 1 päev, mis mulle kui väga kiirele inimesele samuti sobis. Ja ka hind oli tänu viimasele odavam kui muidu. Niiet ma ei pidanud pikalt mõtlema.

Hommik algas juba kell pool kuus, võtsin Pireti (Ria ja Confetti omanik) auto peale ning sõitsime talli. Stiina oli juba saabunud ning läinud poni sisse tooma. Peagi jõudis ka Kerti, kellelt laenasime autot. Piretilt oli treiler ning vastava kategooria load, Stiina oli groomiks ning Kerti pakkus niisama mõnusat seltskonda ja nautis seminari.

Ramsesteri jaoks oli see elu kolmas transport. Seega ei osanud ma prognoosida, kui kaua ja kuidas meil selle laadimisega läheb. Viimati tõime ta Marge juurde ning siis käis kõik üsna kiiresti. Ka esimesel korral oli ta üsna mõistlik olnud (tuli siis linna suure hobuseautoga). Ja nüüdseks on ta juba nii tubli ja tegeletud, et läks kohe peale. Lükkasin õrnalt tagant ning ei kulunud meil minutitki. Tänu sellele jõudsime ka Säreverre mõnusa ajavaruga, mis andis ponidele hea võimaluse korraks rahuneda ja sisse elada. Ramsu oli lihtsalt niiiiiiiiiiiii tubli. Ei mingit närveldamist, võpatamist ega tõmblemist. Esimest korda elus maneeži - ok. Esimest korda elus publiku ees - ok. Ma olin  pidevalt pisardamise äärel, lihtsalt nii uhke tunne oli. Minu poni. Minu magic pony.

Ja siis algas kursus. Kolmes grupis tulid hobused sisse ning näitasid, mida nad tavaliselt kodus teevad. Mina tegin Ramsuga rahulikult kõnd, peatus, taandamine, traav, peatus, pööramine. Pärast hakkasime neid samu asju õppima neljastes gruppides, meie grupp algajam ja teine grupp veidi raskemad asjad. Põhiharjutus oli stopp ja tagasi. Olime maneežis korraga umbes poolteist tundi, osa aega seisime niisama ja kuulasime teooriat ja kaks sellist trenni. Ja poni oli kogu aeg megatubli. Viimases osas sooritasime asju juba lahtiselt. Tõesti noh..minu imeline Ramsu.
Honza lubas poole aasta pärast tagasi tulla kui meil huviliste grupid koos. Ja on. Niiet saame nüüd harjutada ning siis juba edasi minna. Eesmärgiks on tulevikus line free collection ehk sõita imeliselt ilma valjaste ja millegita. Ahhh. Goals.

Lego lego lego

Teate seda laulu "..money makes the world go around..." muusikalist "Kabaree"? Viimasel ajal saan seda laulda uute sõnadega...lego, lego, lego. Olgu hommik või õhtu, lapsel on alati legosid liiga vähe. Ikka on vaja mõnd uut ja huvitavamat, ja kui ta selle saab, on rõõm asjast üürike. Nimelt lähevad ju legod "katki" ning neist meisterdatakse midagi sootuks muud. Ha siis on tükid juba nii lootusetult segi/diivani all/kadunud, et originaali enam kokku ei saa. Siis on muidugi jälle vaja uut. Ja see on selline surnud rahamatmise ring, lõpetades pahatihti öösel kusagil talla all, mitts oma kastis. Ja ometi ma ikka jälle ostan uue aegajalt.
Miks küll? No ta oskab neid nüüd ise kokku panna. See on täitsa arendav ajaviide. Ja vahel on omalgi tore ehitada. Hinnad on muidugi jubedad...poes suured komplektid Lego City nt 137€+. Aga mina avastasin okitoki keskkonnast mooduse tellida poole soodsama hinnaga. Niiet nüüd sai laps kätte oma tuletõrjedepoo ning jõule jääb ootama Police Station. Natukeseks ajaks ikka nüüd ehk jätkub ehitamist...

Vembu-Tembumaa

Eelmisesse nädalasse mahtus tegelikult veel palju põnevat. Näiteks oli mul ammu plaanis külastada lapsega ka Vembu-Tembumaad. Loomaaias on minul sel suvel veel käimata, aga ema käis lapsega seal ise, seega lapsel on vähemasti käidud. Mulle jäid Lottemaa ja nüüd siis ka Vembu-Tembumaa.

Kaasa sõitsid meiega Helen ja Joosep. Hommik algas hoopis taarapunktis..nimelt koguneb neid tühje veepudeleid, ning mis siin salata, ka õllepudeleid, meile kodus kööginurka üksjagu. Plaan oli viia pudelid ära ning osta poest saadud raha eest kaasa snäkke ja jooke. Pudelid saime ära antud, raha suisa 8 EUR pluss, shoppasime korvi täis, aga maksta ei saa! Maximas on avatud vaid iseteeninduskassa. Aga seal ei saa taaratšekki rahaks teha ega ka sellega tasuda. Ma polnud olukorraga rahul..nõudin ühe kassa avamist. Peale umbes 10 min kemplemist tuligi tagantruumist üks tusane kassiir ning andis kassast tšeki vastu raha. Aga siis pidin ikkagi iseteeninduskassas kaubad läbi lööma ja sinna maksma! Oh Maxima, oh Maxima...lisades loole vürtsi oli iseteeninduskassa "valvur" umbkeelne vene proua. Aga no saime oma kaubad.
Võtsime Heleni ja Joosepi peale ning vurasimegi Kurtnasse. Olen seal Vembu-Tembumaa lähedal Domi ja Ramsuga pidevalt käinud ratsutamas, päris sinna asula juurde polnud siiski enne sõitnud. Hommik oli varajane, 10.30, aga juba oli rahvast päris palju. Ilus ilm tegi oma töö. Siiski saime alguses igale atraktsioonile väga hästi ja väikese järjekorraga. Poiste seas olid hitiks muidugi elektriautod, rong, põrkeautod.

Veeatraktsioonidest meeldis kõige enam neile paadisõit. Aga vesi oli külm, seepärast me väga ei ujunud. Natukene siiski ja päevitada sai ka, kuigi toolid olid rätikute all hõivatud (halloo inimesed, kui te lähete hüppama  või autodega sõitma tunnikeseks, siis oleks viisakas ka tool vabastada järgmistele!).
Kõuga sai kõik vist ära proovitud..köitega batuut, tavalised batuudid, ronimislinnak, tarzanirada, väikeste majakeste koht..isegi karusellil käis. 17 EUR inimene ja tegevust jätkub kogu päevaks.

Ma ikka proovisin selle asja ise ka järgi, täitsa tore.

Suurtel batuutidel hüppasid nii väikesed kui ka täiskasvanud

Kusjuures söögid/joogid/jäätis polnud kohapeal üldsegi mitte üle mõistuse kallid (mida nad on nt Lottemaal), seega oleks vabalt võinud oma toidud ka koju jätta ja kohapeal einestada. Ega selleks söömiseks väga aega nagunii ju ei jäänud..pidevalt oli vaja kusagil hüpata, tormata, põrkuda, ujuda, sõita jne.
Kindlasti soovitan. Eriti ilusa ilmaga!

Tagasiteel murdis uni noormehe  maha

Viru Folk 2017

Ja hakkabki suvi (või noh, hooaeg) otsa saama. Augustis kaks kontserti veel ja siis keskendume plaadi salvestamisele. Aga täna kirjutaks sellesuvisest Viru Folgist.

Meie jaoks oli seal juba kolmas kord esineda. Esimest korda olime aga pealaval. Naljakas lugu oli bukletiga, nimelt sealt väga infot leida ei õnnestunud, kes me oleme ja miks tasuks meid kuulata. Mingil põhjusel oli meie nimi jäetud väikeseks ja puudus ka pilt. Väikese infonupu leidsid oskajad siiski üles ning kavas olime ka kenasti olemas. Pealava oli võimas ja suur, eriti muljetavaldav oli backstage ruum ja sealne uhke külmkapp. Kniks ja kummardus korraldajatele, millestki puudust ei tundnud ning ainsad kulud mis mul olid, olid öine veekriis kahe veepudeli näol (4€!!!) ning velotakso ööbimiskohta.

Suur lava ajas esiti ärevaks, aga soundcheck läks hästi ning tunne oli hea. Kontserdi ajaks tuli ka päike välja ning kuumus oli üsna troopiline. No ikka palav oli, ja see on tore! Rahvast oli kenasti, krabasime lavale punti publiku seast vahepeal ka Elise. Tunnine kontsert läks eriliste viperusteta kuid tunded jäid mul veidi kahetised..ei teagi mis või miks jäi närima. Kõik oli ju imeline.

Peale kontserti istusime oma uhkes kavataguses ruumis ning nautisime sööke-jooke. Samas algas Värttinä heliproov ning sain nendega ka piltu teha. Olin neid kuulnud kord varem ammu ammu Viljandis ning mul on ikka 2 plaati olemas ka. Seega sain täitsa fännipildi omale.

Ja kui meil ilmaga vedas..siis nii ei läinud Värttinäl. Kohe kontserti esimestest nootidest tabas Käsnut äikesetorm, mis kestis pea südaööni. Aga ega meid see ei heidutanud...lapsevaba nädalavahetus, väike Soome 100 Vana Tallinn hinge all ning põrkasime lava ees põlvini poriloigus like there is no tomorrow. Bändi Angus poisid koos meiega. Pärast läksime sauna sooja, seal veetsime järgmised 2 h vaheldumisi leilitades, meres jahtudes ning äikesešõud vaadates ja lauldes jorulaule. Fun fun fun. Finntrollile me ei jäänud, läksime telki magama. Oli üks vahva folk!

Fotod: Saara Mildeberg

SUP board Pilates

Mõni aeg tagasi sain oma esimese kogemuse SUP laulal, kui käisin Kakumäe Havenis SUP bodyARTi tunnis Kristi Roosimägi juhendamisel. Peale trenni jäin laudade rentija supsurfing.ee tiimiga suhtlema ning tekkis kindel plaan teha laual ka Pilatese treening.

Minu plaan oli, et oleks sarnane tund nagu Kristiga, kokku u 60 min. Aga nemad tahtsid matkaga koos. Jäi siis nii ning esialgu tundus, et me ei saa inimesi kokku. Aga N õhtuks kogunes meid 11 pluss mina. Seega igati arvestatav seltskond. Sealjuures 9 neist olid laua peal esimest korda. Seega said nad alguses korralikult instrueeritud, jagatud vastavalt kaalule ja pikkusele laudadele ning seejärel juba jõe peale harjutama. Olime Vääna-Jõesuus, seega oli hea võimalus alguses harjutada ning trenni teha vaiksel jõel ning pärast proovida lainetega päris surfamist. Ja lained olid megasuured..ja mul ikka nii hea meel, et 2.5 h see asi kestis! Megailus rand ja äge jõgi ja aktiivsusmonitor näitas -1120 kcal.

Trenn oli tore, sai ka naeruteraapiat ning kõik lihased võtsime läbi. Kasutasin soojenduses ja venituses ka bodyARTi elemente, kuid põhikava oli ikka puhas Pilates. Mehed olid esimest korda proovimas, üks oli ka välismaalane, kuid kõik said hästi hakkama. Trenn meeldis ja sõita oli ka mega.
Pärast katsetasime siis laineid ka. No täitsa lõpp, ma saan aru miks inimesed surfavad. Reaalselt see on nii lõbus! Kuigi ma seekord lainetest üle sõidetud ei saanudki korralikult, siis kasutasin nippi ning sumpasin lauaga sügavamale, hüppasin peale ja siis lainetega surfasin kõhuli või põlviliasendis randa. No niiiiiii lõbus. Vesi oli ka väga soe. Sai nimelt kolm-neli korda ikka vette kukutud lainete pealt :)
Trenni ajal muuseas ei kukkunud keegi. Aga trennist tagasi aerutades olid jalad juba pehmed ning kaks esimest lendasid vette. Lainetes said muidugi kõik veest läbi käia.

Väikesed instruktsioonid osalejatele

Kükk

Küljevenitus

Childspose

V

Dünaamilised kükid

Tormi asend

Kerepöörded

Kaelavenitus

Ülakeha sirutused

Seljalihased

Ja nüüd muidugi kibelen oma lauda ostma..aah..