Roheliste Väravate Tänav 2016

Ma olen osalenud sellel Nõmme igakevadisel kolival laadal juba kolm korda. Esimene aasta olin üksinda (aitäh minu armas raamatupidajast haldjas Ester, kes sa mind sinna suunasid ja nõu ning jõuga (ja kohati ka finantsiga) ikka alati aitad!) , kogu aeg oli miskit sahkerdamist ja tegemist. Uskumatu, tol hetkel tegutsesin ühes pisikeses saalis. Seal oli kaks masinat ning matitrennid toimusid samuti sealsamas. Riietusnurk oli sirmi taga. Tunde andsin ainult mina.

25.05.2014 - esimene aasta. Laua laenasid Alice ja Kaidor Kahar, oli selline väike laud ja trenniloos. Bänneri tegi muidugi Üllar.

Eelmisel kevadel oli juba nii mõndagi muutunud - trenne andis lisaks minule ka Malle. Ma olin sisse toomas koolitust (ehk ajasin Ory Eestisse), tunniplaan oli järjest kirevam. Samuti korraldasin sel korral ka ratsavarustuse kirbukat, osalejaid oli täitsa palju. Jagasime flaiereid, müüsime Toesox sokke ning tegime ikka nii traditsioonilist trenniloosi. Sealt alates käib meie stuudios ka Kerti Kass koos Katrin Varanguga, juba aasta käivad seega! Nad on omakorda kutsunud lisaks oma tutvusringkonnast inimesi ning stuudio on jälle saanud väga tänuväärset täiendust. Alati on olnud sellest laadast meile hea reklaam!

Kerti sooritamas edasijõudnute harjutust forward strech.

Ja siis see aasta..sel aastal ostsin ma telgi, sest meil on nüüd ju massaaž stuudios. Meil on kaks saali, massaažituba, riietusruum on eraldi, imeilusad uued põrandad (aitäh Floorin!), imeilus seinaornament (aitäh Reimo Unt), ma olen koolitanud juurde kaks matitreenerit (Nele ja Heli), meil on lastejooga jne. See kõik on toimunud kahe aasta jooksul. Ja see kõik on fantastiline  ja uskumatu! Mul on nii hea meel, et minu väikesest stuudiost on saanud veidi suurem ja uhkem ning seda saavad treenimiseks nautida ning töökohana kasutada paljud toredad inimesed.

Reimo Unt on autor, imeilus sein valgustusega! Minult saab kontakti ;)

Aitäh mu armas Üllar, kes sa tulid vaatamata öövahetusele appi telki kokku panema ja maha võtma. Ja aitäh Kõu, et olid tubli abimees :) My support team!

Selleaastane plats. Massaažitelk, õietilgateraapia ja reiki, trenniloos. Võimas areng võrreldes esimese ja teise aastaga.

Aitäh teile kõigile! Ma olen siiralt õnnelik! :)

Laupäev piltides

Kõuga Kalevis ujumas. Traditsioonilne jäätis :)

Avasin uisuhooaja

Juhhei, ei kukkunud ega midagi.

Kõu vanaema juures maal Viitnal, käisid tibusid toomas

Kõht täis maatoitu

Minu imeilus stuudio..nautisin ja harjutasin kõik apparatus advanced harjutused läbi. Pulss oli vahepeal 165, higi lahmas. Mõnus.

Suddenly..summer!

21 aprillil ehk laupäeval oli meil Antsudega Kalamaja päevadel väikene esinemine. Hommikul oli soundcheck kell 8 (!), kontsert ise 16.30. Võtsin Kõu kaasa, läksime varahommikul rongiga Balti jaama ning sealt siis juba lavale. Ostsin talle ühe heeliumiga õhupalli ning tegime koos proovi. Kõu on laval nagu omas elemendis, hea meelega mängib nii trumme, tantsib, kui ka laulab mikrofoni. Üle Kalamaja. Kuku.

Pühapäeva hommikul läksime mustjõele aeda chillima. Minul ju lõunast alates tööpäev, aga ilm oli nii ilus, et toas istuda ei soovinud. Õunapuud õitsevad, lilled õitsevad, väljas +23 kraadi ja päike. Suvi. Kuidas ja kust sel kevadel see suvi nii imeliselt välja on tulnud, vot ei tea. Loodetavasti jätkuvad need imelised ilmad. Sest lihtsalt nii mõnus on õue minnes visata vaid sall õlgadele, plätud jala otsa ning nautida elu. Täna avasin rattahooaja ning läksin hommikusse tundi rattaga. Aega läks minnes 30 min ja tulles 25, mägi oli vahel ning tervis veel endiselt pole 100%, aga no ikka juba väga hea tegelikult. Võtsin rahulikult lihtsalt. Eks peagi jõuan jällegi vana ajani ehk minnes 25 ja tulles 20 minutit. Minnes on ju kolm tõusu, tulles enamjaolt allamäge.
Peale trenni käisin Keskturul. Teate kui naljakas, näen seda hoonet aegajalt unes. Lapsena käisin isaga ikka kaasas turul, mingil põhjusel oli see kollane suur hoone jätnud mulle sügava mulje. Ja pigem ikka sealt õuduka poolelt, kõik need seapead ja..aastaid arvasin, et see maja on miski minu omalooming, aga täna jõudsin läbi tururägastiku sinna taha, ning avastasin et see hoone on täiesti reaalne. Päris najakas hetk oli..
Igatahes. Turul läks mul 20 eur, sest võtsin kogemata liiga palju mustikaid. Neid järgmine kord kindlasti ei osta..aga esmaspäevast saab ilmselt turupäev küll. Hindade võrdluses Nõmme turuga jääb Keskturg kindlalt võitjaks, sest kasvõi näiteks värske soolakurgi sain sealt kätte 3,5 EUR/kg võrreldes eilse Nõmme Turu 8-10 EUR/kg hinnaga. Lisaks soetasin värsket kartulit (1,8 EUR/kg), maasikaid, mureleid. Ütleme nii et..kõht on punnis ning kaloreid on vähe. Suvel on ikka nii hea ja lihtne hästi ja tervislikult toituda. Naljakas jah - aga suvi on!  :)

Liiga tervislik ei saa ka olla, väike jäätis.

Nõmme sillal rattaga.

Mõnus teisipäev

Teisipäev on ses mõttes tore, et ma lähen siis tööle nagu normaalne tööinimene, ehk 8.30 algab trenn ning annan järjest kolm masinatundi. Seega lõpetan 11.30, just parajalt lõuna ajaks. Vanasti olid ka õhtuti veel mati- ja masinatrenn, aga olen nüüd omale mõned jüngrid koolitanud ning seega on T õhtu mul vaba. Saan lapsega aega veeta ja tallis käia, tulevikus ehk ka kontserdil/teatris. Täna õhtul lähme talli, mul on Aivega kell seitse trenn. Jah. Mul on tervis peaaegu korras. Tähistasin seda hommikul masinatrenniga ning õhtul saan lõpuks ka hobuse selga jälle!
Mis siis täna veel toredat oli..peale tööd läksin pediküüri ja ühtlasi värviti ripsmeid-kulme. Nüüd jälle nägu ka peas :) ja siis käisime Kõuga lõunatamas meie meelispaigas Lotte kohvikus.
Ja varsti siis talli. Mõnus.

Eurovisionist

Juba lapsest saati olen seda saadet vaadanud. Kodus koguneti alati ühise laua taha, tihti olid külalised. Seda traditsiooni olen ikka jätkata püüdnud  - esiteks viin end alati lugudega kurssi, teiseks kindlasti vaatan saadet ja kolmandaks katan laua ning vaatan seltskonnaga. Ahjaa ikka hääletan ka muidugi. Ja Eesti Laulule elan ka vapralt kaasa.

Sel korral oli üllatavalt palju häid lugusid. Väga meeldis mulle Austraalia, Läti, Armeenia ja mitmed lood veel. Üldse ei meeldinud Rootsi ja Venemaa . Venemaa lugu oli hirmus vanamoodne ja neile nii omaselt üle võlli. Rootsi loo sõnum ei meeldinud üldse (if I was sorry but I'm not) ning lives see noormees kahjuks ei vedanud välja. Suureks üllatuseks oli rõõmsameelne Belgia eile.

Viimased 4-5 a olen enne Eurovisiooni teinud spinningus eurovisiooni kava (samamoodi Eesti Laulu kava) ning tutvustanud trennis sedasi osalejaid. Juba esimesest kuulamisest peale meeldis väga Ukraina, Austraalia ja Armeenia. Neid oli hea lihtne ka spinni jaoks sobitada. Paljud on täna võtnud sõna Ukraina loo osas - osad poolt ja siis teised väga, väga vastu. Et noh - lugu pole, ja mingi sõda ja poliitika, ja ega Venemaa nagunii aru ei saa et Euroopa Ukrainlasi sõja tõttu toetab. Et valiti sõnum mitte laul. Ja ma pole nõus. See laul oli lihtsalt ja ülihästi lahendatud laval. See laulja jättis oma hinge lavale. See oli fantastiline esitus.
Teiseks. See laul ei rääkinud Krimmist. See laul rääkis küüditamisest ja 7 MILJONIST ukrainlasest, kes II maailmasõjas nälga surid kommunistide käsul. Venemaa käsul. Ja senimaani see riik ei võta tehtut omaks. Ei tunnista. Ei vabanda. Ka minu lähisugulasi viidi Siberisse. See mida nad pidid üle elama..kuidas surema. Jah. See lugu puudutas mind ja liigutas. Pisarateni.
Eesti žürii ei andnud Venemaale ÜHTEGI punkti. Ega ka Läti. Ega ka Leedu. Inimesed hääletasid teistmoodi. Paljud neist puhtalt seepärast et nad on meie riikidesse vägivaldselt asustatud venelaste järglased. Sest see lugu oli nii vanamoodne ja üle võlli, et ma ei imesta žürii punktide üle üldse. Minu arvamus oli sarnane.
Lõppkokkuvõttes - oli poliitikat ja oli muusikat. Minu jaoks võitis muusika. Ja uus punktiandmissüsteem väga meeldis. Ülipõnev lõpp.
Ja nüüd valmistan õhtuse Eurovisioonispinningu ette juhhei :) !

True Blood hoopis uue pilguga..

Vaatasin HBO sarja "True Blood" kohe algusest peale, oodates igat hooaega nagu tulistel sütel. Viis esimest hooaega koosnesid 12nest episoodist, seega sai vaadata kolm kuud ning uut hooaega oodata 9 kuud. Tekib paralleel praegu jooksva sarjaga "Game of thrones".
Igatahes seoses haige olemisega võtsin ma selle vampiirisarja vaatamise uuesti ette. Otsast peale. Ja seekord..vaatasin hoopis teise pilguga. Arusaamine suhetest ning draamadest on muutunud, ootused sarjale ilmselt ka. Ma olen alati olnud vampiiride lummuses, ma ei oska seda seletada. Väikse tüdrukuna vaatasin kiljudes "From dusk till dawn" nimelist filmi, seejärel nautisin "Intervjuud vampiiriga" (kusjuures pean seda nüüd uuesti vaatama, usun et vaatan sedagi hoopis teistmoodi nüüd), jälgisin "Vampiiritapja Buffyt"  ja siis tuli "Videvikusaaga", "True blood" ning "Vampiiripäevikud". Viimane neist on..võrdväärne Buffyga, peamiselt vaadatav tänu Damoni karakterile. Ülejäänud sarjad/filmid on olnud sügavamad ja põnevamad. Rääkimata muidgi muusikalist, mis hoidis mind muusika juures "Dans der Vampire".
Aga tulles tagasi uue pilguga True Bloodi juurde - no tõesti on teistmoodi. Praegu ei läinud mul nii palju auru kogu selle suhtedraamade läbinärimise peale, vaid sai rahulikult jälgida näiteks üleüldist tausta ja sisu. Tegelikult on kogu seriaali keskmes hoopis perekondlikud väärtused ja usk. Lugu, kuidas usk võib pimestada kergeusklikke, kuidas ajalugu kipub end kordama, kuidas lõpuks on ikkagi kõige tähtsam perekond ja armastus ja sõbrad, need kes on sinu ümber.
Kuigi jah, on tore vaadata ka sellist softpornot, mõjub hästi libiidole :D

Alexander Skaskard - üks hea põhjus miks seda sarja vaadata :)

Igatahes..üllatusi tuli ette mitmeid. Ka näiteks mõned kõrvalosade näitlejad, keda ma polnud enne üldse tähele pannud, et nad seal seriaalis on mänginud. Nüüdseks väga hinnatud ja heades seriaalides mujalgi ilma teevad, mis on vahva avastus.
Mis ma selle kõigega siin üldse öelda tahtsin? Vot ei teagi. Mingi teema mul nende vampiiridega on...

Ikka veel haiged

Täitsa õudne, mul on nii totaalselt kõrini sellest haiguste  jamast. Aastal 2016 viie lühikese kuuga oleme olnud kodused juba 3 x. Ja ikka nii, et Kõu lasteiaiast korjab miskit üles, mina tohterdan teda, jään haigeks ise ka. Aga see seekordne haigus..see  on midagi võimast. Kolmas nädal läheb juba!
Tahaks juba trenni teha normaalselt :( nuuks.