Rakvere jõulutripp

Traditsioonid on ikka selleks, et neist kinni pidada. Meie oleme igal talvel käinud jõulupühade ajal spaas. Sel korral läksime taaskord Rakverre, nii saab kaks asja ühendada - Üllari perekonna külastamise ning spaamõnud. Selleks, et sinna tuba saada, pidin juba oktoobri alguses broneeringu tegema. Algselt oli plaan puhata 2 ööd, kuid Kõu hakkas juba 23ndal nohisema ning ka minu enda nina oli kahtlane, seepärast otsustasime puhkust lühendada ühe päevani. Millest oli kahju, sest seal oli väga mõnus.
Nagu ikka, käisime vaatamas ka uhket kuuseinstallatsiooni. Kõu arvas, et see on rakett. Ja ma pean nõustuma. On tõesti rohkem rakett, kui kuusk. Äkki kui ta oleks olnud roheliseks võõbatud? Siis oleks rohkem nagu kuusk? Aga sellegipoolest oli ta õhtul oma tuledesäras võrratu.
Kehakinnituseks läksime kohe platsi kõrval asuvasse trahterisse ning sama olid teinud vist ka kõik muud inimesed, kes Rakveret parasjagu külastamas olid. Maja oli puupüsti täis, aga meil õnnestus saada täpselt kuusepoolne aknaalune laud. Tunnikesega saime söödud ning läksime tagasi spaasse. Kõu veetis mõnusasti aega mängutoas, Üllar käis saunatamas, mina vaatasin muusikali "Into the woods". Selline 25s detsember. Kella külmneks olime kõik juba väsinud ja magasime.
Hommikusöök on Rakveres legendaarselt hea aga muutumatu. Ses osas et..natukene vaheldust oleks ka ju tore. Kasvõi wokitud juurikate vahetamine või .. idandid kahjuks olid kadunud. Need olid seal muidu nii toredad. Aga kõhu saime kõik täis. Läksime Kõuga veelkord veeparki lustima, mina sain ka oma kohustuslikud 15 min infrapunasaunas istutud ning edasi viis meid teekond Üllari pere juurde. Käisime Õie juures (kes muuseas just eile sai uue ilmakodaniku emaks! Palju õnne! Pilt all lõpus, poiss), külastasime põgusalt vanaisa Kalevit, kes plaanib kaevandada kruusa ning lõpuks jõudsime ringiga ka vanaema Eha juurde. See on muidugi Kõu lemmikpaik maailmas, sest seal on ju kiisud. Väiksed kiisud ja suured kiisud ja..kiisu kiisu kiisu.
Eks nüüd varsti tuleb jälle Rakverre sõita. Katsikule :)

Häid pühi!

Ja käes ta on! Jõulud 2017. Eile võtsin kätte ning käisin hommikupoole veel trennis, seejärel suundusin talli, kus meil oli väike jõuluistumine. Kõigepealt oli plaan minna maastikule. Ilmal oli ka oma plaan. Plaan sadada elu kõige märjemat lörtsi ja tuisata. No vähemalt oli maa korraks valge. Aga märg ja külm oli ka. Sellele vaatamata jalutasime hobustega metsa vahel. Kokku oli meid hobustega kuus - mina Domiga, siis Ingrid täkk Härmasega (talliomaniku hobune ja tema treener), Marju Willyga, Stiina oma noorukese Rovetaga, Piret Confettiga ning Mari oma märaga. Mari oli jalamees, ülejäänud ikka ratsa. Leiutasime erinevaid kombinatsioone kes kelle ees ja taga peaks liikuma, et täkul ega ka märadel poleks liigselt põnev.  Mina pidasin vastu 2 metsaringi (mujal ei kannatanud pinnase ja ka ilma tõttu väga sõita), teised tegid vist neli. Igatahes. Tegelikult oli väga vahva.

Edasi sai liigeldud kinke pakkima ning poodi pipargoogi tainast jahtima. Sain kõik tehtud ning seejärel juba ootaski meid piparkoogitegu. Sel aastal on Kõu lõpuks juba nii suur, et saab jõule nautida. Ta oskab juba oodata jõuluvana, päkapikke, oskab rõõmu tunda piparkoogiteost ja muust sellisest..näiteks ka kuuse ehtimisest. See on tõeline jõulu tähendus ja maagia, need selles eas tehtud ühised jõulutoimingud ning koos veedetud aeg. Kõige suurem kingitus ongi tegelikult ju see aeg, mida tänapäeval meil kunagi ei paista jätkuvat. Piparkoogid said vahvad!

Kingid pakitud, kohale toimetatud, pipargoogid tehtud...kõik kiiremad toimingud said sellega mööda. Hommikul käisin veel koeraga pikema jõulutiiru, pesin pesud ja koristasin toad, sättisime end riidesse ning läksimegi jõule tähistama. Siin mõned pildid:

Siin lõpus on ka üks pisikene videokokkvõte: https://youtu.be/oInTaM0PCrs
HÄID PÜHI!

Kõu ja Meero jõulukontsert

Eile toimus Salme Kultuurikeskuses Meero Muusik jõulukontsert. Kõu käib Kullatera lasteaias ning neil on Varje Lepp juhendamisel korra nädalas muusikatund. Eks tuleb varakult ikka alustada, siis pole lavahirmu ja aju areneb ka kiiresti.

Salme on väga suur ja saal oli peredest pungil. Laval oli jõuluvana ning showd juhtisid klounid Piip ja Tuut. Muuseas nende kohvikus Koogel-Moogel on meil 13 jaanuaril plaanitud ka Antsude plaadi "Aja lood" plaadiesitlus! Seega võite kuupäeva juba kinni panna. Meile saab ka hooandja lehel rahalist tuge anda ;)

Aga tagasi Meero kontserdi juurde. Lapsed olid tillukesed aga tublid, lava ju suur ja mikrofonid ja puha. Kõu võttis asja täie tõsidusega aga oli väga rõõmus ja rahulik. Talle meeldis ning tundis üritust nautivat.
Väike videojäädvustus (Kõu kõige parempoolsem)

Lisaks pildike enne pidu

See pisike koerake on suur lemmik. Nimi Senga-beebi ❤ käib ikka kaasas tihti.

Kuskil jälle toimub ❤

Reedel hommikupoole sai Etnopatsyga käidud ERRis Eesti Laulu veebisaadet salvestamas, laupäeval ajasime omi asju ning P hommik algas juba kell 8 kerge grimmi ja riiete pakkimisega. Võtsin suuna Sakku Elise juurde.
Seal pakkis kogu pere end autodesse ning sõitsime Elise "maale" Hagerisse. Seal rullusime kangastesse ning viimistlesime grimmi. Elise ema ja õde läksid juba metsa võttekohta ette valmistama. Meie sättisime asjad ATVle ning seejärel offroadisime pildistama.
Külm oli. Aga eks see on meile kohane. Ja arvestades mis pildid tulemas, totally worth it! Veenduge ise:

Need on veel kõik töötlemata ja arvutiekraanilt pildistatud. Igatahes.. stilistika Elis Loik ja Aile Alveus-Krautmann, meigid saime ka ise tehtud. Fotod Helin Loik. Assistent Marju Loik. Lapsehoidjad ja toitlustajad kõik ülejäänud Elise pere. Ehted Kristallihaldjad.
Ja nüüd mõni telgitagune kaader:

Jõuluturg 2017

Eilne päev oli täis muusikat. Hommik algas ERRis Eesti Laulu veebisaate salvestamisega. Või noh..algas see kõik tegelikult grimmiga, saate salvestamine tuli alles tükk maad hiljem. Lisaks tehti virtuaalreaalsuse video. Põnevust kui palju, nalja kui palju. Aga ka väsitav ja pingutav.
Edasi jõudsin kodust läbi hüpata, koeraga õues käia ning edasi juba koolimajja. Lapsed kogunesid, laulsime laulud läbi ja võtsime suuna edasi Raekoja platsi jõuluturule. Jõudsime kolmeks sinna, saatsin lapsed Matkamaja taharuumi puhkama ning aitasin Andril ja Hedwigul kola lavale tassida. Siis sättisime lava paika, tegime väikese soundchecki ning kutsusime lapsed ka lavale. Proovisime bändi ja kooriga kokku, kooriga eraldi laulud läbi. Siis läks veel mõni hetk et oodata jõuluvana, kes teadvustas kes ja kus ning saimegi hakata laulma. Koor laulis "Lustiline lumelaul" O.Ehalalt ning "Tuulepoiste jenka". Bändiga koos "Rongilugu" ning "Karjapoisi jõulud". Lisaks esitasime Antsudega Karli poolt kirjutatud ning minu viisistatud laulu "Ennustus", täiesti esmaettekanne. Jube mõnus laul on. Lisaks "Jöru" ja lõpetuseks "Laulud pulmades õpitud". Kontsert läks kenasti, lavalt on täiesti lummav vaade. Kuulajad jäid samuti rahule.
Arvatavasti millalgi jälle.

Kojujõudes olin nii väsinud, et unustasin, et auto jäi kooli. Igatahes...hakkasin siis hommikul talli minema ja..autot pole. Sain enda üle natukene naerda.
Ps. Ramsul on järjest parem. Järgmisel nädalal tuleb Triin ka uuesti teda vaatama. Loodame häid uudiseid. Auto osas muidugi ei ole hästi. Tagasinõue tehti. Eks teen sellest veel millalgi pikema postituse kui asjad selged.

Body&Flow Estonia in action

Tavaliselt on ikka nii, et kui meister Or-Yah Avni on siinmail koolitamas, lepime me juba kokku ka midagi järgmiseks korraks. Et ikka jääks sõrm, saaks käe võtta ja ta ikka kindlasti tuleks tagasi. Eks ausalt öeldes on paljuski siin tegemist minu laiskusega mis puudutab reisimist..mulle meeldib reisida kui see kätkeb endas mereääres soojaga peesitamist ja elu nautimist ning suhteliselt magamist..ideaalis ka abikaasa seltskonda ja lapsega mereääres veedetavat kvaliteetaega. Mingit seiklusturismi ma ei armasta vaid lähen selle peale pigem närvi, sest ma tahan PUHATA, minu elu kodumaal ongi üks paras seiklusturism ausalt öeldes..
Aga mitte sellest ei tahtnud ma heietada. Üks hall ja vihmane pühapäeva õhtu oli Ory jälle siin, lennujaamas ning me sõitsime Marta Guesthousi. Mul on au kutsuda teda oma sõbraks, oma meisteriks ja inspireerijaks! Järgnes üheksa päeva nonstop koolitamist ning koolitumist ja mõnusaid treeninguid. Kahjuks teise poole kogu üritusest olin ma totaalselt haige, aga see oli kõigest minu keha viis mulle öelda, et 16 tunnised tööpäevad on tibake liig.
Igaljuhul sai sel korral tehtud apparatus II  kus osalesid Heli ja Signe, samuti vahendite workshop ning pre- ja postnatal koolitused. Ja need kõik olid imelised! Juba sai ka kokku lepitud, et Ory püüab tulla uuesti augustis. Siis teeme veel vahendeid ning samuti mulle pre- ja postnatal transmittali st hakkan ise neid koolitusi tulevikus õpetama. Lisaks veel Barrel, mis on viimane asi, mis mul on Comprihensive tunnistusest puudu. Seega..kõigest 11 aastat õppimist ja getting there!
Lõpetuseks mõned pildid:

Mul on lihtsalt parim töö ja parim õpetaja ja parimad õpilased ning ma olen õnnega üleni koos, ajab suisa üle ääre! Väsinud ka hirmsasti ning ma tean, et pean nüüd võtma lähiajal vastu ühe raske otsuse. See raske otsus oleneb natukene ka mis seis meil korteriga on...aga põhimõtteliselt kui ikkagi saaks korteri müüdud ja nii ja siis otsustaks laenu võtta siis läheb see raske otsus tiba kaugemale, aga kui ei siis saab see otsus varsti teoks ning elu läheb kergemaks. Vaatamata kõigele tahan ma öelda et.. IMELINE!