Aga alustame siis algusest. Kõige vingem kogemus mille võtaksin kaasa aastast 2018 on ilmselt "Kodumaa" muusikavideo filmimine. Laulda südamest Eestile Toompea lipu all..laululaval..Ernesaksa kuju juures. See tuli lihtsalt kõik nii sügavalt minu seest ja südamest ja ma tõesti ootasin sellele loole vastukaja, mida ta minu arvates kuhjaga välja pidanuks teenima. Kahjuks läks aga teisiti. Tähelepanu sellele laulule oli kesine, kajastus kesine. Ja ma olen ikka uhke ta üle. Järgmiseks eesmärgiks on kirjutada ta lahti ühendkooride seades ja saata järgmise noorte laulupeo valimisse. Selleks on mul juba käed löödud Ülo Kriguliga, kes aitab seade teha. 2018...ma ei kavatse seda asja nii jätta! :)
Eesti Laul 2018. No mis ma oskan öelda. Laul "Külm" oli nii hea, nii sobiv. Kõik oli justkui olemas. Ja siis juhtus nii, et me ei saanud finaali. Ausalt ma olin nii südamest pettunud, et tol õhtul nutsin korraliku peatäie. Eks selle pettumuse järelkajana ka meie koostöö vajus soiku. Surnud veel pole..aga hetkel uusi laule ei tee. Välja andsime veel "Kodu" ja "Hundi kutse"..ootel mitu head laulu mille valmimisse ma väga kahjuks ei usu. Ilmselt teeme Antsudega mõnest neist oma versiooni.
"Kodu" |
"Aja lood" |
Kevadel elasin läbi kaks hingelist traumat...esiteks sai müüdud meie 10 a kodu Tondil. Kuigi me ju olime ise seda soovinud, langes see kokku minu raseduse katkemisega ning elasin neid kahte väga raskelt üle. Pikalt polnud ka kohta kuhu kolida, otsimise käigus jõudsime lõpuks Laagrisse Kauri teele. Ei tea, kas see on parim koht meile, sest ausalt öeldes on meie omavahelised suhted siin olnud väga pingelised. Abieluaastaid on ka juba 10 kogunenud ning suve hakul tuli rõõmustav uudis, et olen taas rase. Aga ma ei oskagi öelda, kas mind mõjutab see eelmise raseduse katkemise vari või ajavad hormoonid mind lihtsalt hulluks, aga ma olen pidevalt väga kurb ja kuri. Ja ka Üllar on stressis...Kõu on ikka armas ja imeline ja samas oleme me kõik uue pereliikme ootuses rõõmsad, aga mingi okas on sees. Loodetavasti ikka närime end neist emotsioonidest läbi ja lähme edasi tugevamana kui kunagi varem.
Stuudio osas on ka olnud selline..so-so aasta. Rahalise poole pealt on aidanud ellu jääda nii suvised esinemised Antsudega kui ka koolitused. Aga samas on ikkagi rahvast stuudios pigem vähe kui palju ning stress on kogu aeg peal. Stuudiol saab nüüd jaanuaris 5 aastat tegutsemist. Kuhu see aeg on kadunud? Ma olen stuudio üle ilmatuma tänulik, lihtsalt loodan, et 2019 tuleb parem aasta.
Mis on siis minu eesmärgid ja lubadused 2019?
Püüan vähem närvi minna. Püüan positiivsem olla. Kodu ilusasti korras hoida. Lastele hea ema olla. Üllari osas mõistvam olla. Nautida iga hetke, mis saan veeta oma hobustega ja tegeledes postitantsuga. Püüan olla üldiselt edukam ja õnnelikum. Alla kindlasti ei anna.
Oodates väikest Tormit :) |