Aasta siis oli 2015

Hakkab otsa lõppema see imeline 2015. Oli ka palju keerukat, kuid üldplaanis oli aasta väga edukas, ning suurte eneseületamiste aasta.
Jaanuaris sai võetud mõttesse, et kutsuda siia koolitaja, kes teeks intensiivse koolituse ning saaksin kiiremini oma pilatesepaberid tehtud (ja ka soodsamalt). Mõeldud, tehtud! Vahepeal mõtlesin küll, et olen ikka hull inimene, kuid kõik läks lõpuks hästi ning kohale Ory jõudis! Imeline koolitus, imelised ja rasked 10 päeva. Asi päädis sellega, et nüüd hakkan ise koolitajaks tema juures õppima. Kõik juhtub ikka..mingi põhjusega siin elus!
Bändiga sai tehtud suuri asju. Oli palju proove, mõned kontserdid ning purki sai ka meie plaat, mis loodetavasti nüüd kohekohekohe aasta alguses ka trükist tuleb. Ma arenesin vokaalselt ja lavalise julguse osas tohutu palju, taaskord suur võit enda üle. Laval on tore, enam ei karda. Üldse.
Hobustega läksid treeningud väga konkreetseks ning ma pole elus nii palju hüpanud ja võistelnud, kui sel aastal. Lõpuks ometi sai mu autole konks (sealjuures putitasin seda autot sel aastal üleüldse vägagi palju ja korralikult) ning ostetud ühekohaline treiler, millega võistlustel käia, poni Dino sai käru ning õpetasin ta ka ette. Tuli uus ja uhke Willy ning palju häid trenne Laura, Eda ja Aivega. Areng on olnud..suur. Ja plaanid on ka uueks hooajaks suured. Loodame siis parimat!
Stuudios on teine saal, uusi treenereid ning juba ka õpetan ühte paljulubavat noort treenerit välja.
Kõu on juba suur ja tubli poiss, juttu tuleb üha rohkem ning ta on lihtsalt üks tore ja armas laps. Ja Üllar on armas ja hea isa.
Asjad on sel aastal tõesti jooksnud, pigem ikka positiivses suunas. On olnud ka mõningal määral stressi, kuid kõik on ikka lahenenud. Loodan järgmiselt aastalt vähemalt sama ägedaid elamusi!
Kaunist aastavahetust sõbrad! Kõike head uueks aastaks!

Häid pühi!

Oleme Laulasmaa spas sel aastal.
Hommikul ärgates oli mul juba paha-kuri-nõid tuju, koristama asudes kukutasin Üllarile jõuludeks kingitud kohvikannu kildudeks, minu jõulukink (tolmuimeja) ummistus korduvalt koerakarvadest ja lisaks oli mul pms ja tulemas täiskuu.
Teel Laulasmaale põrksin kokku tankiva Jõuluvanaga. Oma habe kusjuurea. Ja Laulasmaal paistis jaanipäevane päike. Pluss jõin šampust. Minust sai veidi vähem nõid... :) ja uuenenud spaa on ka mõnna. Kõu ka kiidab!

Jaanid või jõulud? Temperatuur on sama ;)

No more lashea. Teen väikese "loomuliku ilu" pausi. Little less bitch on the beach.

Kuu paistab katuseaknast :) šampus laual. Jõulud.

Rahulikke pühi!

Juuksuris

Minu tädi Marje (isa õde) on meeste juuksur. Seega oleme üsna algusest peale käinud just tema juures Kõu juukseid lõikamas. Poisi parukas oli taaskord jube pikaks kasvanud, seega võtsime jällegi ette käigu Pronksi Juuksurisse (ps - laste juukselõikus seal vaid 5 EUR!).

Jõuluturg ja Viitna

Reede oli mul vahelduseks jälle vaba päev ning otsustasin veeta selle jõulumeeleolus. Leppisime Kärtiga kokku, et läheme natukeseks jällegi kohvikusse ning samuti  tahtsin ma väga jõuda Raekoja platsi jõuluturule.
Jõuluturul olen ikka iga aasta käinud, mõnel korral ka esinenud, nt 2010 talvel esinesime seal ka Räimekooriga. Hakkasin vanu blogipostitusi lappama, et selle kohta jutukest leida, ning avastasin, et enne 2010 aastat on need postitused vist arhiveeritud? Eniveis ma ei leidnud..kuigi tean, et kindlasti selle kohta ka üks blogipostitus oli. Oh well..
Aga jõuluturust - ilus ja muinasjutuline nagu ikka, põdrad ja suur ilus kuusk. Kahjuks lund pole, seega see veidi rikub muljet. Olen siin korduvalt mõelnud, et jõulud võiks kesta nt jaanuari keskpaigani vähemalt, tavaliselt tuleb korralikum lumi alles selleks ajaks maha. Kliimasoojenemine..
Parkisin auto Vabaduse platsi alla, sealsesse ägedasse maa-alusess parklasse. Kõu jaoks oli see muidugi väga põnev, ning mis seal salata, mulle ka. Need paekivist uuristatud seinad mõjuvad võimsalt ning vanalinn on kohe samas. Kärtiga kohtusime kiriku ees ning jalutasime Raekoja platsile. Ostsin Kõule ühe kommi ning tegime kuuse all kohustusliku pildi. Vihma hakkas sadama ning herr August oli näljane, seega suundusime keldrikohvikusse väikesele snäkile.
Kohwieder ehk Saiakang on mulle muidu alati meeldinud, aga nagu selgus, pole neil nt lastetoole. Samuti on wc lapsega külastades väga väike, paljude astmetega ning ebamugav. Hakkama saime, kuigi Augustil oli tuju kehv ning söömine-joomine toimus meil ülemhelikiirusel. Siiski oli mõnus jälle kokku saada ning veidi jõulumeeleolu luua.

Kõu ja kuusk, kohvikus, Kärt ja August

Edasi suundusime me Kõuga jällegi sinna ägedasse parklasse, tasu ei olnudki väga hull, olime veidi üle tunni, kokku läks 4 EUR. Võtsime suuna Viitnale.
Tee oli libe, ning mida km edasi, seda lumisemaks ja libedamaks läks. Uskumatu, et linnas on maa täiesti must, aga Tallinnast 50+ km oli lumi maas! Tee peal ma ühtegi soolatajat ega sahka muidugi ei kohanud. Läksime Kõu vanaema Eha juurde kinki viima ning tõime sealt suure koguse moosi ning hoidiseid, kodumune, ürivõiet ja muud head paremat. Kõu mängis kiisudega ning suhtles vanaemaga. Kahjuks ei julgenud kauaks jääda, sest teeolud olid kehvad ning väljas hakkas juba hämarduma. Eks uuel aastal jälle!

Vanaema juures Viitnas

Jõulupeod

Eile õhtul toimus meil traditsiooniline Kalevspa fitness-meeskonna jõuluõhtusöök Le Chatau restoranis. Oleme seal Kalevi meeskonnaga kogunevad ka kaks eelnevat aastat, toit on seal alati hea, atmosfäär väga hubane ning teenindus sõbralik. Ainuke miinus selle koha juures on kehv ligipääsetavus. Mul seekord siiski vedas, Üllar ja Kõu tõid mind autoga kohale ning pärast sain spinni- ja tantsutreener Ennuga kodutreppi tagasi :)

Täna oli Kalevspa töötajate laste jõulupidu. Tänu koostööle Nukuteatriga, on see traditsiooniliselt endas kätkenud teatrietendust ja kohtumist jõuluvanaga. Nii ka sel aastal. Vaatasime etendust "Vaata Madli, lund sajab". Tükk on mõeldud pigem natukene suurematele lastele, oli üsna emotsionaalne, mul oli ikka pisar silmas paaris kohas. Samas pidasid kõik lapsed lõpuni vastu, kuigi viimased 10 min mässas Kõu hoopis pabersalvrättidega, tegi ise lund juurde. Lõpus plaksutas kenasti ning seejärel ootas meid juba Jõuluvana.

Kontoripilates

Suvisel Kalevspa koosolekul sai minu poolt  välja pakutud üks mõte, pakkuda erinevatele firmadele kontoripilatest. See näeb välja niimoodi, et firma soovib korraldada oma töötajatele mingit liikumisega seotud koolitust ning tellib siis Kalevspalt selle paketi, mina valmistan ette väikese loengu ja trenni ning lähen kohale ja viina asja läbi. Aega võttis, aga esimene selline üritus ongi nüüdseks maha peetud ja seda väga edukalt. Käisin eile ABB firmas Jüris, kus tegin kaks sellist tundi. Kõigepealt jagasin laiali koostatud materjalid, kus olid lühidalt välja toodud seljaprobleemide põhjused ning harjutused, mida seljavalu korral võiks teha. Umbes 20 min pidasin loengut, rääkisime istumisega seotud pingetest ning kuidas neid vältida, arvuti ja nutiseadmete kasutamisega kaasnevatest probleemidest ning levinumatest rühivigadest. Seejärel tegin 15-20 min harjutusi seistes ja istudes toolil, tegin neid harjutusi 2 ringi, et jääks ka meelde ning nad saaksid neid harjutusi ka pärast reaalselt kasutada. Igatahes tundus, et kõik mõtlesid ja tegid aktiivselt kaasa ning jäid üritusega rahule.
Ilmselt tulevikus lähen veel!

Loeng ABB konverentsisaalis "Hiiumaa" (märgiline tähendus? )

Enne loengut.

Mida haigena teha? Vahime seriaale!

Just. Polegi ammu saanud aega, et lihtsalt vedeleda ning vaadata meelelahutuslikku programmi. Mida ma siis viimasel ajal olen uut ja huvitavat avastanud (ps. telerit meil endiselt kodus ei leidu, playplus ja youtube ja muud toredad kanalid arvuti vahendusel lahendavad siiski mure, kui soovin midagi vaadata)?
Mõtlesin lähemalt lahata  kolme saadet - "Varjudemaa", "Mustad lesed" ning "Su nägu kõlab tuttavalt" (kahte esimest olen kodusolles lihtsalt intensiivsemalt nüüd järelvaadanud, viimast vaatame igal pühapäeval playplusi vahendusel).

Varjudemaa

Varjudemaa on 12-osaline põnevussari, mis hargneb idüllilises maakohas, ühel Eesti saarel.
Peategelane Rita naaseb Tallinnast tagasi kodusaarele, et matta oma isa, kes on õnnetuse läbi hukkunud. Rita on 20 aastat tagasi kodukülast lahkunud, tal on seal omad minevikuvarjud. Kodutallu naastes, avastab aga Rita, et isa surm ei olnud õnnetusjuhtum ja ta alustab meeleheitlikku tõeotsimist, kannustatuna süütundest isa ees, kellest ta kunagi noorena tüliga lahkus.
Me räägime loo lunastusest ja tõe otsimisest ajal, kus tõde on muutunud sõnakõlksuks. Me räägime põneva loo ühest ammusest kinni mätsitud kuriteost, mis väljub kontrolli alt ja võtab ohtlikud mõõtmed, kiskudes lahti mitte ainult ühe perekonna mineviku, vaid kogu meie lähiajaloo kohmakalt traageldatud haavad.

Minu arvamus: Hakkasin seda seriaali vaatama pooleldi vastumeelselt, lihtsalt kerge huvi näris kuklas, sest paljud ju kiitsid. Isiklikult pole mulle eriti ükski TV3 seriaal meeldinud, kohati on liiga totrad tort-näkku-peeru-naljad, mida ma kohe üldse ei kannata. Aga...oli igav ka ning hakkasin siis vaatama. Esimene osa oli totaalne pettumus. Nii igav! Ma ei saanud üldse aru, miks inimesed seda kiidavad. Karin Rask mängis hästi, jah, Eva Klements mängis superhästi, jah, aga muidu oli ikka kole segane ja igav seep. Pluss veel see, et kergelt saarlasena ajas mind muidugi kogu see külavärk natukene pahaseks, sest...saarel on tõesti pigem toredad ja abivalmis inimesed.
Siiski tahtsin teada, et no miks küll inimesed kiidavad, ja vaatasin ka järgmise osa. Ja siis..järgmise. Ja siis vaatasin ikkagi veel. Lihtsalt, tahtes aru saada, kogu sellest segapuntrast. Ja siis, hakkas vaikselt põnev. Eriline kiitus selles osas läheb muidugi helirežiile ja heliloojale Mauno Meesitile (tegi nt ka Süvahavva kergelt õudukamuusika), kes aitasid kogu aeg pinget hoida ja kasvatada.
Juhtus siis nii, et ühe päevaga saidki kõik olemasolevad osad ära vaadatud ning läksin lõpus üsna närvi, kui viimase osa teine pool arvutis muudkui hanguma kippus. Pärast 100000x refreshimist sain vaadatud. Ja nüüd ootan väga reedet.
Kokkuvõttes - head näitlejatöö, hästi komponeeritud ja sobilik muusika, põnev. Kas vaadata? Jah.

Mustad lesed

Kui kolm keskealist naist jõuavad arusaamiseni, et elu abikaasade seltsis on muutunud väljakannatamatult piinavaks, näib võimalik vaid üks, kuid see-eest ootamatu variant - meestest tuleb vabaneda. Mõeldud, tehtud, kuid südamel kergem ei hakka - hoopis vastupidi. Sündmused saavad hoo sisse ja kogu elu muutub tõeliseks virvarriks, kus ei suuda orienteeruda ka kõige tugevamad. Kuidagi tuleb aga edasi elada ja oma valikud teha.

Minu arvamus: Jälle üks sari, mida kiideti palju. Lootusrikkalt hakkasin vaatama esimest osa, vaatasin ka teise. Ja siis - ei viitsinudki enam. Ma ei tea, kas see teema (reetmine, petmine, abikaasade tapmine jne) pole lihtsalt minu teetassike, või ongi kehv sari? Näitlejad ei üllatanud ka nagu millegagi, olid ikka oma sellistes, tüüprollides, minu arvates. Sellistes, nagu oleme neid korduvalt ennegi näinud. Muusika Ardo Ran Varreselt ka ei üllatanud ega kõnetanud, jah ta oli, aga kas ka süžeed toetas? Minu arvates mitte. Ja Tiit Sukk...tal on olnud ka paremaid rolle ja säravamaid hetki.
No ja siis see, kuidas ikka üks meestest jääb ellu, siis ikka on armastus, samas ikka on saladus ja mis kõik veel (hehe no vaatasin viimast osa)..ei veennud.
Niiet - ei soovita.

Su nägu kõlab tuttavalt 

Ilmselt ei vaja see saade pikemalt tutvustamist, kuid kes pole kursis, leiab palju infot tv3 kodulehelt.

Minu arvamus: Oleme abikaasaga jälginud seda saadet algusest peale ning kõik hooajad. Väga vahva saade. Märt Avandi meeldib samuti (kuigi meeldis ka Sander). Kohtunikuna veidi häirib ehk Tanja, kuid saan aru, et teda on sinna ju siiski ka vaja, ja ega polegi väga vist leida sinna asemele mõnd targemat kommenteerima? Sest..lavakogemusega ja naislaulja, tema kasuks räägib muidugi ka rahvus. Lihtsalt leian, et tema kommentaarid on kõik väga ühesugused ja neid pole ehk nii huvitav kuulata. Erinevalt Osolinist ja Vaarikust.
Selle hooaja osalejatest rääkides, siis väga on meeldinud Liina Vahtrik, Juss Haasma ning Sepo Seeman. Viimased kaks saadet on muidugi teinud tohutu suure tõusu Rolf, kelle Farinelli oli sõnulseletamatult ilus. Muidugi oli lisatud talle überkogus kaja, aga siiski, kiidan väga!
Homme kindlasti vaatame!  Väga ootan, et see saade läheks edasi!
Eriline au ja kiitus kogu taustameeskonnale seal! Maiken teeb supertööd ja grimmitiim ja..tahaks teada kes nende fonode eest vastutab :)

Shishi jõulehted ja retk Hortesesse

Uued lumehelbed ja purikad, mille riputamiseks pidi palju vaeva nägema...

Võtsin end kokku lõpuks ning sõitsime (tundus et oleme lapsega ka peaaegu terved) eile Hortesesse, et täiendada veel oma ilusat kuusepuud. Plaan oli igal nädalavahetusel soetada juurde mõned ilusad ja kvaliteetsed ehted, et jõuludeks saada siis puu nö valmis. Samas jätkub seda ehtimise rõõmu siis ka kauemaks.
Horteses käisime me kogemata eelmisel aastal talvel, ning sain väga vaimustava elamuse. Nii suur valik jõuluehteid, igal pool suured mõmmid (lapsele totaalne elamus), palju närilisi müügis keda vaadata, hobustele oli allahindluseid ja ka koertele. Lisaks saime ukse eest maailmaparimat hapukapsast peediga. No täiesti suurepärane ja ma kirun end senimaani, et rohkem ostma ei läinud ja kontakti ei hankinud! Samasuguses ootusärevuses sõitsimegi kohale ka eile..
Totaalne pettumus! Nii kurb ja kuri samaaegselt. Kuidas saavad kaks aastat seal nii erinevad olla..kas poes on juhtkond või saali eest vastutajad vahetunud?
Esiteks, ehete valik oli hädine, nt Jyskis (jajah on küll Hiina vaeste tehtud) ehteid ja tulesid jms ikka kordades rohkem mulle tundub. Eelkõige häiris mind aga hinnasiltide puudumine või kehv asetsus, otsi ennast lolliks, kui soovid teada palju üks või teine asi maksab. Hobuste poole peal olid hinnad võrreldes veebipoodidega mitmekordse vahega (eelmisel aastal ei olnud), valik väga väikeseks jäänud. Koerale olid asjad kuidagi väga ebaloogiliselt järjestatud, ühtegi hea hinna-kvaliteedi suhtega asja ei leidnudki. Närilisi oli ÜKS jänes, ülejäänud puurides olid MÄNGUrotid. Mitte ühtegi mõmmit. Ja ehted...no ostsin siiski SHISHI lumehelbed ja jääpurikad. Kojujõudes selgus, et neil pole riputusnööre taha pandud ning lumehelvestel on liimiga kokku mökerdatud ka kinnitusauk, seega pidin selle ise nõelaga torkama ette. Hinnad vastavalt 3,5  EUR ja 4,5 EUR. Selle raha eest eeldaks küll, et kodus enam lisatööd tegema ei pea, et ehteid kasutada. Kokku läks mul mingi hea 15 min, et laps saaks veel puud ehtida. Selleks ajaks, kui ehted said riputusvalmis, oli lapsel juba muu põnev asi ees, seega ehtisin üksi.
Ja hapukapsamüüjat ka polnud :(
Feil.
:D

Piip ja Tuut - kiitus

Ma ei arav midagi head klounidest, pigem olen see, kes neid kardab ja püüab vältida. Ka mr. Bean on minu jaoks liiga üle võlli ja peerunaljad ka ei meeldi, seega suhtusin vastava eelarvamusega ka Piip ja Tuut tegemistesse.  Seda kuni tänase õhtuni. Nimelt on Kõu väga kehv sööja. Suisa nii kehv, et vahel naljatlen, et isasse, aga tegelikult on ribid ikka väljas. Ja enamik toite on - öäk! Viimasel ajal siiski lähevad friikartulid (teen ahjus) ja kohupiimakreem. Aga täna sattusime vaatama saadet "Piip ja Tuut köögis". Ja kuidas see läks lapsele peale! Pärast söödi kolm võileiba! Niiet..kellel kehvad sööjad kodus - soovitan väga! Vanuses 2-7 tundub et läheb väga peale (ja pean tunnistama, meeldis mullegi).
Head isu!


https://www.youtube.com/watch?v=FbHKCRs5UQw