Kokkuvõtvalt 2018

Vaadates tagasi aastale 2018 pean nentima, et asjad kippusid pigem mitte minema nii, nagu olin plaaninud ja unistanud. Iga alustatud projekt sisaldas endas tohutult komplikatsioone ja tagasilööke, ometi said asjad iga kord lõpuni viidud. Lihtsalt..mitte selle tulemuseni, mida ehk oleksin soovinud.
Aga alustame siis algusest. Kõige vingem kogemus mille võtaksin kaasa aastast 2018 on ilmselt "Kodumaa" muusikavideo filmimine. Laulda südamest Eestile Toompea lipu all..laululaval..Ernesaksa kuju juures. See tuli lihtsalt kõik nii sügavalt minu seest ja südamest ja ma tõesti ootasin sellele loole vastukaja, mida ta minu arvates kuhjaga välja pidanuks teenima. Kahjuks läks aga teisiti. Tähelepanu sellele laulule oli kesine, kajastus kesine. Ja ma olen ikka uhke ta üle. Järgmiseks eesmärgiks on kirjutada ta lahti ühendkooride seades ja saata järgmise noorte laulupeo valimisse. Selleks on mul juba käed löödud Ülo Kriguliga, kes aitab seade teha. 2018...ma ei kavatse seda asja nii jätta! :)

Eesti Laul 2018. No mis ma oskan öelda. Laul "Külm" oli nii hea, nii sobiv. Kõik oli justkui olemas. Ja siis juhtus nii, et me ei saanud finaali. Ausalt ma olin nii südamest pettunud, et tol õhtul nutsin korraliku peatäie. Eks selle pettumuse järelkajana ka meie koostöö vajus soiku. Surnud veel pole..aga hetkel uusi laule ei tee. Välja andsime veel "Kodu" ja "Hundi kutse"..ootel mitu head laulu mille valmimisse ma väga kahjuks ei usu. Ilmselt teeme Antsudega mõnest neist oma versiooni.

"Kodu"

Antsudega oli tegelikult hea suvi. Esinemiseid oli ja rahateenimise mõttes asi täitsa toimis. Välja sai antud uus plaat. Esinetud Saku Suurhallis Horse Showl. AGA. Jällegi see aga..plaat ei saanud piisavalt kajastust ega nii head vastuvõttu kui olime lootnud. Tõeliselt hea plaat on "Aja lood" ning kes veel pole kuulanud, väga soovitan!

"Aja lood"

Suvi läks kiirelt ja erakordselt kuumalt. Mille üle olen äärmisel õnnelik, on Ramsesteri taastumine. Kas päris 100% on võimalik, näitab vaid aeg..kuid ta on sõidetav ja ma olen selle üle väga rõõmus. Dominantil läheb ka hästi, tal on uus rentnik kellega nad kenasti klapivad, hobused on Järvese talu tallis Ohtus ning naudivad seal elu. Niiet jah..olen väga tänulik ka Joannale, kes nendne eest iga päev hoolitseb ja teeb seda südamega. Hobuperre lisandus veel ka planeerimatult Angeliina. Suvepoole peaks sealt tulema ka pisike varsake.

Kevadel elasin läbi kaks hingelist traumat...esiteks sai müüdud meie 10 a kodu Tondil. Kuigi me ju olime ise seda soovinud, langes see kokku minu raseduse katkemisega ning elasin neid kahte väga raskelt üle. Pikalt polnud ka kohta kuhu kolida, otsimise käigus jõudsime lõpuks Laagrisse Kauri teele. Ei tea, kas see on parim koht meile, sest ausalt öeldes on meie omavahelised suhted siin olnud väga pingelised. Abieluaastaid on ka juba 10 kogunenud ning suve hakul tuli rõõmustav uudis, et olen taas rase. Aga ma ei oskagi öelda, kas mind mõjutab see eelmise raseduse katkemise vari või ajavad hormoonid mind lihtsalt hulluks, aga ma olen pidevalt väga kurb ja kuri. Ja ka Üllar on stressis...Kõu on ikka armas ja imeline ja samas oleme me kõik uue pereliikme ootuses rõõmsad, aga mingi okas on sees. Loodetavasti ikka närime end neist emotsioonidest läbi ja lähme edasi tugevamana kui kunagi varem.

Stuudio osas on ka olnud selline..so-so aasta. Rahalise poole pealt on aidanud ellu jääda nii suvised esinemised Antsudega kui ka koolitused. Aga samas on ikkagi rahvast stuudios pigem vähe kui palju ning stress on kogu aeg peal. Stuudiol saab nüüd jaanuaris 5 aastat tegutsemist. Kuhu see aeg on kadunud? Ma olen stuudio üle ilmatuma tänulik, lihtsalt loodan, et 2019 tuleb parem aasta.

Mis on siis minu eesmärgid ja lubadused 2019?
Püüan vähem närvi minna. Püüan positiivsem olla. Kodu ilusasti korras hoida. Lastele hea ema olla. Üllari osas mõistvam olla. Nautida iga hetke, mis saan veeta oma hobustega ja tegeledes postitantsuga. Püüan olla üldiselt edukam ja õnnelikum. Alla kindlasti ei anna.

Oodates väikest Tormit :)

Kõu jõululaulud 2018

Sedasi siis sel korral. Ja siit üks video kuidas kinkide lahtipakkimine läks..

Ja mis minu arvates kõige ägedam kink tal sel aastal oli (talle ka väga meeldib, lihtsalt lemmik ikka kauaoodatud uus bleyblade):

Traditsiooniline jõuluspaa 2018

Ka sel aastal pidasime tavast kinni ning põrutasime jõulupühade ajal spaasse. Viimased paar aastat oleme käinud peamiselt Rakvere spaas, sest siis saame ühtlasi külastada ka sealkandis elavat Üllari peret. Seega võtsime eile suuna esmaalt Viitnasse Üllari ema juurde ning edasi Rakverre Õie juurde.

Pärast perekondlikke koosviibimisi suundusime juba Aqva spaasse. Tuba oli sel korral 3ndal korrusel ja mõnus vaikne. Aknad kiriku poole.

Seadsime end toas sisse, Kõul oli tegemist vanaemalt kingiks saadud LEGOga ja peagi suundusime ka saunamõnusid nautima. Kõule meeldib küll peamiselt sulistada ja nuudli abil ujuda, kuid käib ka tema saunas. Ega mul endalgi väga kuum hetkel ei sobi, seetõttu oli tore avastus uus Kadakasaun, kust sai nautida ka mõnusat vaadet imelisele jõuluilmale ja tuledes kirikule.
Pärast jalutasime ka linnapeal ringi ja käisime söömas. Eriti maitsvad olid alkoholivabad kokteilid muidugi...ja kuusk oli väga ilus.

Hommikusöök

Nüüd liigume juba tagasi Tallinna poole, kiirelt kodust läbi ja siis mamma-taaduga jõulutama. Häid pühi!

Minu armas Kõu

Kõu on juba suur poiss, saab aprillis kuueseks. Kõne areng on tal olnud aeglane, kuid lasteaias töötab temaga logopeed ning järjest läheb asi paremaks. Hetkel olen küll kahevahel..kui nüüd jään titaga koju, siis ehk jätaks ka Kõu uuesti koju? Samas ei taha teda algharidusest ja sõpradest päris ilma ka jätta, lihtsalt jube keeruline on, kui ta kogu aeg on haige. Ja samuti on keeruline, et lasteaed on kesklinnas. Üldjuhul viimegi ta aeda vaid E ja K, kui tal on jalgpall ja logopeed, mina viin ja Üllar toob. Aga eks hommikul on see linna sõitmise ummik ikka jõhker ning ta on heal juhul kaks nädalat terve, siis jälle kaks haige. Haigus on üldjuhul alati sama - köha ja nohu. Palavikku tal tavaliselt ei ole, samuti pole ta loid. Hetkel kütab kirgi arutelu, kas haige laps peaks olema kodus või võib väikese palaviku-köha-nohuga lapse siiski lasteaeda viia? Mina leian 150% et kodus.
Minul on töögraafik selline, et isegi tööpäeval olen enamuse päevast olemas ning õhtul on kodus Üllar. Seetõttu ei ole meile probleem, kui Kõu on rohkem kodune. Ja kui tita ka tuleb, seda enam. Sest ega ma ju ei taha, et ta toob need haigused koju ja nakatab beebit ka. Sest kui Kõu on haige, siis sellest ei ole numbrit vaja teha, ta on nagu tema ise ikka, lihtsalt luristab nina ja köhib. Aga kui beebi jääb haigeks..teisalt ma tean, et need päevad kui ta aias käib, talle väga meeldib. Ja logopeedi on tal vaja. Niiet nüüd olengi siin suure küsimärgiga, mida ette võtta. Siin lähemal sobilikku vaba kohaga lasteaeda ei ole (sellist kus logopeed ka olemas).
Muus osas on Kõu väga nutikas poiss, humoorikas ja rahulik. Hästi armastav. Seda küll mitte alati teiste ees, aga päevas ikka mitu korda tuleb ja kallistab kõhtu, räägib kõhuga juttu, laulab laule ja teeb mulle ja beebile musi-kalli. Hästi õrn ja armsake on. Räägib kuidas ta hakkab beebi käru lükkama. Uus nimi on meil ka tekkinud - Tormis. Sobib ideaalselt...kutsume pigem küll Tormi, suupärasem. Eks Üllar vajab veel veidi veenmist, aga meie arvates (Kõu ja mina) on asi muidugi otsustatud.

Pühapäeval käisime kolmekesi Raekoja platsil kuuske ja jõuluturgu imetlemas. Nii ilus ja karge talveilm ja kogu linn oma tulede ja ehetega oli lummav. Hea et käisime, sest nüüd läks sulale ja õues on ühtlane vihm/rahe/lörts/plöga. Tuppa sai ka päris kuusk toodud ning Kõu aitas seda ehtida. See on esimene aasta, kus ta on nii elevil jõuludest, iga hommik algab suure rõõmujoovastusega. Lapsega koos on nii tore pühi veeta.

Minu armas tubli Kõu.