Stiinaga tallis

Täna oli lihtsalt selline halva tuju päev. Lihtsalt oli. Hormoone süüdistan. Aga tegelikult võta kinni milles asi oli. Kohe kui hommik saabus tundsin et ei taha üldse voodist välja tulla. Käisingi ainult pissil (mida ma teen ju ka öösiti ohtralt) ning põõnasin edasi. Üks noormees pidi tulema ühele üleliigsele säästupirnile järgi, aga jättis tulemata. Tahtsin siis minna JOIK poodi et viia tagasi tühjaks saanud küünlaklaasid ning osta soodsalt asemele uued, aga ohohoohoooo seda poodi pole enam Pärnu mnt! Ai kui kurjaks ajas. Nojah. Stiina ootas mind õnneks ilusasti peatuses, pöörasin veel kusjuures Do kodu juurest läbi (oli aega) lootuses tedagi näha aga ta oli toas vist hoopis. Tallis läks tuju siiski veidi paremaks, kuigi ilm oli jama. Tuiskas ja meeletu tuul. Senga oli kaasas ja jalutasin seal taga tee peal kus Stiina ratsutas. Õnneks oli Dom väga tubli ja seal tee peal oli isegi suhteliselt tuulevaikne. Ainult Senga mängis veidi psühhi ja kisas iga kord kui Dom lähemale jõudis :D

Eilne loeng Pelgulinnas - vanemateks kasvamine

Tulevad sealt kaugelt...

Võib juba vaikselt kisama kukkuda..

Kisame juba täiega

Eriti hea kõva kisa :D

 

 

Õnneks Dom on selle karvakolli kisaga harjunud..

Tagasiteel püüdsime veel otsida seda JOIKi poodi Tänassilmast kus ta pidi olema aga leidmata ta jäigi. Käisin siis Säästumarketis sest Stiina läks seal nagunii maha, aga tundsin kohe gravitatsiooni tugevat jõudu..eiei ma ei kukkunud ega libisenud aga lihtsalt kuidagi nii raske oli olemas olla. Tuju kadus ka jälle ära. Tahtsin poest saada nõmmliivateed, tarretist ja heeringa juurde sibulat. Sain ainult tarretist. Hea seegi.
Lühidalt - tulin koju läksin magama. Virisen siiamaani. Ehk on homme parem päev. Siis on ultraheli.