Elukestev õpe

Ma õpin praegu hoopis teisiti kui vanasti. Kooliajal õppisin pigem õpetajale ja vanematele,  mul puudus see endale õppimise oskus. Ei meeldinud õppida,  tegin,  sest oli vaja. Aga tavaliselt tegin sellise maksimaalse miinimumi piiril ning ei võtnud asja väga tõsiselt.
Nüüd on lood teistmoodi. Ma vaimustun õpetajatest ja sellest kui nende loeng on põnev ja kaasahaarav. Ma õpin endale ja tõelise huviga. Ehk olen lihtsalt hiline ärkaja ses valdkonnas..võimalik et noortel samas ongi see teistmoodi kui küpses eas?
Eelmine nädal käisin loomade vedamise pädevuse koolitusel (1päev, veterinaarametis) ning eile BE kat juhilubade koolitusel. Kõigepealt räägiks sellest loomade veo koolitusest. Teema oli seinast seina ses suhtes et..räägiti ju ka veistest ja kitsedest ja sigadest. St lihakarjast. Mind vana taimetoitlasena häiris looma kui liha nägemine nii otse. Sihtkoht tapamaja. Stressi mõju liha maitsele jms. Kurb lihtsalt..aga mis parata. Muidu oli hea koolitus ja eriliselt vaimustuses olen Aleksandr Semjonovist. Ma ei teadnud temast enne mitte midagi,  aga ta on noh..seda meest soovitan kõigil loomainimestel kuulata võimalusel. See,  kuidas on võimalik rääkida anatoomiast nii huvitavalt ja hästi ning lisaks need jutud savannidel loomade ravist ning eksootilisre loomade transpordist (nt kaelkirjak lennukis) - lihtsalt rockstaar loomaarst!  Vanust ehk kuskil 35 ligi,  aga maailmas top 3 loomade anestesioloog ning Maaülikooli veterinaarosakonna juhataja. Unbelivable et selliseid inimesi siinmail on!

Eile käisin BE koolitusel. Olin kunagi 7 aastat tagasi samuti seda kursust alustanud, kuid ei saanud kuidagi seda treilerit tagurdatud ei otse,  ega ka 90 kraadise pöördega. Ja siis jäi asi toppama..vahepeal sain omale 1 hobuse treileri ja autole konksu ning kõvasti vedamiseprakrikat. Ja eile sain kooli platsi ning linnasõidu sooritatud. Imeline tunne. Nüüd veel natukene vaja teste lahendada ning seejärel kooli teooria sooritada ja siis juba ARKi. Wipii. Areng.