Pühapäeval sai ette võetud varahommikune matk Torodinou randa. Arvasime, et see on kõige lähem rand hotellile. Minna oli kuum, ent 9 ajal veel mitte kõrvetav. Kõu mütsi kastsin joogiveega teel olles mitu korda märjaks, tal oli seljas juba eelmise aasta reisik ostetud ustav Marks&Spencer UV kostüüm ning mina varjusin oma lemmiksalli alla. Sedasi me kohale vantsisime ning rannatoolidele pileti ostsime.
Kõu natuke kardab merd, vesi on siin praegu pigem jahe ning ülisoolane, seega on silma sattudes põrgulikult valus. Piisas ühest kogemusest ning rohkem kui pahkluuni poiss vette tulla ei taha. Hotelli basseini ka väga ei kipu, jahe on vesi tema jaoks. Aga ta naudib siiski täiel rinnal ning ehitab ja pildistab ja jookseb ning sööb järjepidevalt oma kolme lemmikut - krõbinaid, friikartuleid ning pizzat ja arbuusi. Ja kohalikku kurki. Ja Fantat igal võimalusel..ma ikka piiran neid võimalusi. Hotellis on meil hommiku- ja õhtusöök ning need on väga maitsvad. Oleme einestanud ka rannas tavernis ning linnas ühes pizzakohas (Kõu tungival nõudmisel).
Tagasimatk rannast polnud sugugi nii kerge. Kell neli oli veel endiselt väga palav ning 2 km tundus lõputuna. Kõu pidas kõige paremini vastu ning lasi muudkui laulul kõlada. Valikus oli inglisekeelne tähestikulaul ning Antsude "Minun kultani kaunis". Hotelli jõudes oli meil Üllariga siiralt kahju, et meil pole nii võimsaid UV kostüüme nagu Kõul. Me olime nagu vähid.
Järgmine päev möödus hotellis. Hommikul avastasime jõusaali ning tegime kordamööda trenni. Kõu muidugi ka. Ja ujusime hotelli basseinis pikemalt. See oli üsna inimtühi, väljas oli ülitugev ja külm tuul. Aga basseinivesi tundus ühtäkki väga soe. Kõu jooksis rohkem niisama ringi.
Peale pikka ja kosutavat lõunauinakut (ning korduvat aftersuniga kreemitamist) tundus hea mõte minna ja avastada Ladiko (kõrvalküla) randa Anthony Quinn Bay beach'i. See on selline piraadilaht, kuhu Falirakist sõidavad ka lõbusõidulaevad. Ja mida me avastasime - see rand on umbes poole lähemal. Ja väga ilus ning huvitav. Aga ka mustem, ikkagi laht. Ronisime seal kaljudel ja tegime palju "turistikaid" mida lisan hiljem tagantjärgi, siin laevad pildid jube kaua üles. Sealse hotelli ees oli ja mänguväljak, kus veetsime veidi aega ning seejärel jalutasime mägiteed mööda tagasi. Siin on mõnus ja vaikne..
Kõu natuke kardab merd, vesi on siin praegu pigem jahe ning ülisoolane, seega on silma sattudes põrgulikult valus. Piisas ühest kogemusest ning rohkem kui pahkluuni poiss vette tulla ei taha. Hotelli basseini ka väga ei kipu, jahe on vesi tema jaoks. Aga ta naudib siiski täiel rinnal ning ehitab ja pildistab ja jookseb ning sööb järjepidevalt oma kolme lemmikut - krõbinaid, friikartuleid ning pizzat ja arbuusi. Ja kohalikku kurki. Ja Fantat igal võimalusel..ma ikka piiran neid võimalusi. Hotellis on meil hommiku- ja õhtusöök ning need on väga maitsvad. Oleme einestanud ka rannas tavernis ning linnas ühes pizzakohas (Kõu tungival nõudmisel).
Järgmine päev möödus hotellis. Hommikul avastasime jõusaali ning tegime kordamööda trenni. Kõu muidugi ka. Ja ujusime hotelli basseinis pikemalt. See oli üsna inimtühi, väljas oli ülitugev ja külm tuul. Aga basseinivesi tundus ühtäkki väga soe. Kõu jooksis rohkem niisama ringi.
Peale pikka ja kosutavat lõunauinakut (ning korduvat aftersuniga kreemitamist) tundus hea mõte minna ja avastada Ladiko (kõrvalküla) randa Anthony Quinn Bay beach'i. See on selline piraadilaht, kuhu Falirakist sõidavad ka lõbusõidulaevad. Ja mida me avastasime - see rand on umbes poole lähemal. Ja väga ilus ning huvitav. Aga ka mustem, ikkagi laht. Ronisime seal kaljudel ja tegime palju "turistikaid" mida lisan hiljem tagantjärgi, siin laevad pildid jube kaua üles. Sealse hotelli ees oli ja mänguväljak, kus veetsime veidi aega ning seejärel jalutasime mägiteed mööda tagasi. Siin on mõnus ja vaikne..
No comments:
Post a Comment