Kõhubeebi pilte

Kui eelmisel korral mainisin, et on asi, mis võib minna natukene teisiti kui sooviks, aga sellest pole ehk midagi katki, ja on asi, mis võib ikka väga kehvasti minna. Siis läksid tegelikult üsna nihu mõlemad. No esiteks siis see tõsiasi, et jah, olen rase. See juba paljudel teada. Ultraheli aga ei läinud kohe mitte nii, nagu lootsin ja ootasin. Nimelt avastas arst ühel neerul mingid varjud, kuid kuna beebi on meil parasjagu häbelik, siis ei tea mis see on. Võib olla üsna kehva diagnoos, võib juhtuda et pole üldse midagi. Aga hetkel on muret kuhjaga. Ja mina mõtlesin, et hullemal juhul tuleb välja, et kõhubeebi on poiss. No ja muidugi tuligi. Mul lihtsalt oli niiiiiiiii vinge tüdrukunimi valmis. Sära. Ja poisile mitte ühtegi sobilikku. Aga vähemalt mõtlesin, et pole lugu, peaasi et on terve. Küll see nimi ka tuleb. Aga vot kas nüüd ikka on terve.
Nädal varem tegin ka esimed kõhupildid. Piltidel siis nädalaid 21+, praeguseks juba 23+. Ka õige nimi on tasakesti minuni hiilinud. Alguses kutsusin Kustiks, aga nüüd ilmselt tuleb hoopis Tormis või Tormi. Ja olen jällegi armunud :) ja püsin positiivne. Detsembris on uus ultraheli, pöidlad pihus, et tuleks ainult ja AINULT head uudised!!!
Pildid Merilin Kaustel-Lehemets.

Poisi värvid

Lootsin ikka ka, et tuleb minu imeline Sära, aga ehk veel kunagi?

No see teine asi oli niisugune, et ma kirjutasin parima laulu Antsudele, mida ma elus üldse olen loonud. Ja me ei saanud Eesti Laulule. Hoopis mingi kassilaul sai. Nagu..misasja. Aga sisimas saan muidugi aru, et lõpprasedana (ja võimalik et riskirasedana) poleks see võistlemine kuigi kerge olnud. Niiet nüüd saan siis keskenduda kõhu kasvatamisele ja stuudio ülestöötamisele enne väikest pausi. Kahju on ainult sellest laulust. See vääris enamat.