Minu pikemal vaikusel on olmud põhjus. Nimelt sain peale Fuenteventurat kaks kauaoodatud triipu. Rõõm oli suur, samal ajal osteti ära ka meie Tondi korter ning seega paistis kõik täiesti õige. Leidsime ka sobiva ridaelamuboksi Laagris ning tegime suuri plaane. Kahjuks on ikka nii, et plaane võid ju teha, aga elu läheb ikka omasoodu. On olnud hea aasta ning tundub, et pean aegajalt kandna ohvreid selle hea elu eest..olgu see Ramsu autoavarii või eile arstivisiidil puudunud südamelöögid. Lõivu tuleb maksta. Sellega tuleb leppida. Eluga tuleb edasi minna. Tänase veetsin Pelgulinnas katkestamisel. Ausalt, oli valusam kui sünnitus ja kestis ka kauem..kokku 7+ h. Ja kuigi nüüd juba "kodus" (ajutiselt oleme mustjõel kuniks uude koju sisse saame), jätkub see katkemistegevus ja valutamine.
Elu läheb edasi. Raske on, aga tuleb leppida.
Elu läheb edasi. Raske on, aga tuleb leppida.
No comments:
Post a Comment