KĂ”u on jĂ”udmas sellisesse vanusesse, kus tuleks peagi ette vĂ”tta valik instrumendi osas, mida ta Ă”ppima asub. Talvel katsetasin talle ise klaveri Ă”petamist, aga eks ta vajaks ikkagi mĂ”ne asjalikuma Ă”petaja kĂ€tt selles osas, minuga kipub lollitama. Samas huvi tal ikkagi on. Klaverit pĂ”hiinstrumendiks me aga kindlasti ei valiks, sest TMkks on ta b-pillina nii ehk naa kavas ning pianisti elu ei ole just kuigi kerge. Tööd on, aga tasu on kehva. Orkestripille tunduks seega kavalam Ă”ppida. Ja alati vĂ”ib ju lĂ”puks dirigeerimise peale ĂŒle minna.

Tuttava poeg Ă”pib tĆĄellot ning seega olen siin plaani pidanud neile kĂŒlla minna, ehk nakatab KĂ”u ka selle pilli huviga. Lisaks on ta muidugvi vĂ€ga vaimustunud alati kui saab proovi kaasa ning mĂ”neks hetkeks Siimuga trummide taha..poisid ja trummid..seal on mingi teema. RĂŒtmiliselt on ta ka ĂŒsna andekad, seega ehk hoopis lööpillid? MĂ”tlemisainet veel on ja terve aasta ka jÀÀnud muusikakeskkooli katseteks ette valmistuda. Kas ta sinna ĂŒldse sisse saab..kuigi ma ise nĂ€en kuidas talle muusika meeldib ja tahan seda suunda teda julgustada, siis tean ma ka, kui hullult raske see tee on. Ja KĂ”us on paras ports mulle omast kangust. Aga ausalt..poleks seda kooli olnud, poleks minust ka inimest vist saanud. Teismeiga oli ikka raske ning tĂ”enĂ€oliselt oleks jÀÀnudki pĂ”hikool lĂ”petamata, kui kool poleks mind hoidnud. Ja selles koolis hoitakse lapsi..eriti neid kes ikka andekad ka on. Missiis, et ma siiani (ja rÀÀkides endiste koolikaaslastega pole ma ainus) nĂ€en aegajalt Ă”udusunenĂ€gusid heliredelite vm arvestustest kus ma avastan, et ma pole harjutanud. đ