Pikka juttu ei tule, sest olen tänasest üsna soss, aga kuna ma soovin seda kõike mäletada ka aastate pärast, siis lühidalt märgin asjad üles.
Tormil avastati juba 24 ndal rasedusnädalal looteanatoomias ühes neerus eripära. Seda käisime siis usinasti muudkui eri ultrahelides jälgimas, kui ta kõhus mul kasvas. Ta tundis end hästi, kasvas ilusasti. Peale sünnitust käisime Lastehaiglas uuesti ultrahelis ning neerus olid tsüstid, nagu ultrahelis ka ITK arst dr.Ridnõi oli näinud. Seega saime uuringu aja tänaseks - kontrastainega uuring, et näha, kas tsüstiline neer ka toimib ja mil määral, või töötab vaid terve neer. Igatahes lapse enesetunnet senimaani see kõik ei sega ja suure tõenäosusega ei hakka segama ka tulevikus. Aga uurima peab.
Hommikul kaaluti-mõõdeti, 5650 g ja 63 cm, pea 39 cm. Eelmise nädalaga kaalu juures 200 g. Ülihea. RPAd saab juurde päevas 300-350 ml, seega enamuses rinnalaps. Öösiti lisa ei saa. Muidu tubli, jutukas ja suhtleja.
Peale seda tuli siis kõige jubedam osa. Kanüüli paigaldamine ja vereproov. Kolm korda torgiti vaesekese veene kuni lõpuks saabus vanemõde ja tegu siuhti asja korda. Oh neid pisaraid ja kisa. Kahju oli..pärast jäi nuuksudes tissi otsa tuttu. Vähemalt oli nõus glükoosiga lutti võtma laual, muidu ta lutimees pole..
Siis saime saatekirja näppu ja sõitsime ITK A korpusesse uuringule. Kuna kanüül oli juba paigas, oli seal vaja vaid paigal püsida masina all 30 min. Söötsin siis 90 ml lisa (tavaliselt 30) ja tuju läks kohe õige rõõmsaks...
Ja saime õnneks minema. Kõu olin jätnud Katrini juurde Valteriga mängima, läksime sinna, sest Kõul oli õhtul ujumine ja üks sünnipäev ees, polnud mõtet koju tulla. Kats hoidis vahepeal beebit kui suppi sõin, tuju oli juba üsna ok tal. Täis kõht ikka kõige olulisem :)
Kõu saabus ka nüüd sünnipäevalt, spiderman sõstrasilm 😍
Aga kuna Tormi jäi peale vanni nüüd kenasti ööunne pean seda tegema ka mina. Homme on ka päev ja asjatamist taas üksjagu.
Tormil avastati juba 24 ndal rasedusnädalal looteanatoomias ühes neerus eripära. Seda käisime siis usinasti muudkui eri ultrahelides jälgimas, kui ta kõhus mul kasvas. Ta tundis end hästi, kasvas ilusasti. Peale sünnitust käisime Lastehaiglas uuesti ultrahelis ning neerus olid tsüstid, nagu ultrahelis ka ITK arst dr.Ridnõi oli näinud. Seega saime uuringu aja tänaseks - kontrastainega uuring, et näha, kas tsüstiline neer ka toimib ja mil määral, või töötab vaid terve neer. Igatahes lapse enesetunnet senimaani see kõik ei sega ja suure tõenäosusega ei hakka segama ka tulevikus. Aga uurima peab.
Hommikul kaaluti-mõõdeti, 5650 g ja 63 cm, pea 39 cm. Eelmise nädalaga kaalu juures 200 g. Ülihea. RPAd saab juurde päevas 300-350 ml, seega enamuses rinnalaps. Öösiti lisa ei saa. Muidu tubli, jutukas ja suhtleja.
Peale seda tuli siis kõige jubedam osa. Kanüüli paigaldamine ja vereproov. Kolm korda torgiti vaesekese veene kuni lõpuks saabus vanemõde ja tegu siuhti asja korda. Oh neid pisaraid ja kisa. Kahju oli..pärast jäi nuuksudes tissi otsa tuttu. Vähemalt oli nõus glükoosiga lutti võtma laual, muidu ta lutimees pole..
Siis saime saatekirja näppu ja sõitsime ITK A korpusesse uuringule. Kuna kanüül oli juba paigas, oli seal vaja vaid paigal püsida masina all 30 min. Söötsin siis 90 ml lisa (tavaliselt 30) ja tuju läks kohe õige rõõmsaks...
Kõu saabus ka nüüd sünnipäevalt, spiderman sõstrasilm 😍
Aga kuna Tormi jäi peale vanni nüüd kenasti ööunne pean seda tegema ka mina. Homme on ka päev ja asjatamist taas üksjagu.
No comments:
Post a Comment