Tuesday, September 10, 2019

Elu esimene maraton

Minu augustiväljakutse päädis registreerumisega Tallinna Maratoni 10 km jooksule. Ja oi kui rõõmus ma olen, et selle julgustüki ette võtsin! 5 kuud peale sünnitust ei ole see üldse kerge, ometi tundsin, et olen treeninud ja selleks valmis. Mõeldud - tehtud!
Enne starti

Soojendus

Kuna ma polnud ajavõtuga kunagi enne jooksnud, sain koha kõige viimases, F grupis. Peale meid tulid ajavõtuta jooksjad ja siis juba tikutajad ning jalutajad. Stardikoht oli selles osas kehva, et esiteks ei saanud me stardist kuidagi minema, teiseks tulid teele suvalistest kohtadest mingid jalutajad ning ka paljud jooksjad lihtsalt jalutasid. Seega pidi esimesed 5 km pidevalt jälgima, et kellegagi kokku ei põrkaks või otsa ei jookseks. See veidi väsitas ja segas rütmi. Samas olid grupis paljud umbes sama tasemega ning sain nendega ühes tempos minna finišini, see oli hea. Kui nägin et mõni hakkas eest ära liikuma, sain jõudu tempot tõsta ja nii kuni lõpuni välja. Eesmärgid olid tagasihoidlikud, aeg alla 1h15min ja püüda joosta järjest ning need said ka täidetud. Jalutasin vaid joogipunktides ning läbides kultuurikatelt, sest seal polnud õhku ja põrand libe. Jäin igati rahule! Ilus ilm, toredad inimesed, imeline rada ja kuhjaga eneseületust. Ja väga raskeid hetki polnudki. Kindlasti veel!



Kõu käis hommikul Mesikäpa jooksus ka. Oli väga tubli :) Reedel lähme Saue õhtujooksule.

No comments:

Post a Comment

Aasta 2020 kokkuvõte

 Ei ole vist kedagi, kelle jaoks oleks olnud 2020 aasta täiesti tavapärane. See, mis maailmas toimus, see, mis toimus siinsamas meie armsas ...