Jõulutunne. Novembris.

Nii on. Lumi tuli maha ja valgeks läks maa. Tänane hommik algas lastekoori proovis minu uue jõululaulu katsetamisega ning paika said jõulukontserdi plaanid. Seejärel kaks vahvat viienda klassi tundi..justnimelt,  vahvat. Tore oli hommik. Kõu oli hoidjaga kodus ning nautis lumepäeva.
Ikka korralik lumi tuli maha. Peale kojujõudmist sõime ning püüdsin poissi magama saada,  aga kahjuks ta ei jäänudki. Oli küll vaikselt oma toas,  aga mängis autodega. Ma nii unistasin sellest lõunauinakust!  Ah noh..ehk reedel õnnestub.  Läksime siis hoopis õue hoovi mängima. Senga oli ka kaasas ning sai naabrikoeraga möllata.

Pärastpoole sain telefonikõne,  kus selgus,  et ponide eest pole soomlane endiselt rahasid kandnud. Oi ma sain kurjaks. Aga sain asja niikaugele,  et ta lubas lõpuks raha mulle sulas anda õhtul. Elame näeme,  mõtlesin..ja õnneks sain vähemalt ühe poni rahad kätte. 1 down 2 to go. Lubas reedel. Elame näeme.

Täna on aga hingedepäev ning mõtted on lahkunute peal. Mul neid on ikka üksjagu,  kelle peale mõelda. Süütasin mitu küünalt. Ja lõpuks panime poisiga püsti ka kuuse ja külge tuled. No oli nii suur jõulutunne ja rahu hinges. Jõulud võivad alata..loodan vaid,  et lumi nüüd jääb. Mõnus on. Kaua pole korralikki talve ja valgeid jõule olnud. Kõu muudkui laulab : " tšimma-ää,  tšimma-ää,  tšimma ää de vei.."