Aile eluolu: Hiiumaa mu Hiiumaa..

Hiiumaa on minu jaoks üks väga eriline paik. Kõik minu lapsepõlve suved olen veetnud sellel imelisel saarel. Mu ema isa on seal kasvanud ning vanatädi elas seal, ema nõbu naine on sealt pärit ning neil olid ka minu ja mu õega samas vanuses lapsed, seega veetsime ka palju aega seal. Viinamäe teod, telliskivi rahu, sääretirp ja muidugi hobused! Sest alates kaheksandast eluaastast on minu elus olnud üks suur ja kustumatu kirg hobuste vastu. Seega polnud ju võimalik veeta suvepuhkust ilma nendeta.

Kassaris asub üks isemoodi ratsatalu, Ristitee talu. Omanikuks perekond Tikk. Seal hakaksin ma Hiiumaal olles ratsutamas käima, ning kui vanematel sa suvepuhkus läbi, siis mina ei läinudki linna enam kaasa, vaid kauplesin end Linda ja Koidu hoole alla. Ka nende lapsed olid minuvanused - Joosepiga oleme sama vanad, Taavet kaks aastat noorem, noorim laps Priidu veel kaheksa aastat noorem. Linda tütar Triinu jällegi 8 aastat vanem. Ja palju palju imelisi hobuseid. Ka oma esimese hobuse, Adami, ostsin ma sealt. Kusjuures Adam oli kõige esimene varss, kes nende juures üldse sündis. Päris alguses. Seega..see et ma tema sealt ostsin oli suur asi.

Minu ja Üllari esimene ühine puhkus oli samuti Hiiumaal, ööbisime mu ema nõbu ja tema naise majas Holsmeril. Käisime palju ujumas ning hängisime Riinuga Orjaku rannas ning jõime legendaarset kohalikku koduõlut, mida muuseas pakuti ka meie pulmas, mis toimus samuti Hiiumaal. Vot nii tähtis on see koht mulle!

Viimase viie aasta jooksul olen ma saanud sinna aga väga vähe. Kokku vast kolmel korral ja vaid 1-2 päevaks. Seekord läksin muidugi taas Hiiu Folgile esinema Antsudega, kuid samuti oli eesmärgiks osta kaasa üks hobune. Avalon. Ja nii ka läks. Vaatasime küll ka teisi hobuseid, aga Avaloni osas olin ma otsustanud juba enne minekut, treilergi oli kohe kaasas. Tänu Hiiu folgile saan osaliselt ka piletite ja kütusekulu kaetud, seega sain hobuse Paidesse õpetusse viidud ikka eriti soodsa hinnaga - kokku läks umbes 50 EUR. Ja 5,5 h! Kusjuures ta ei tahtnud treilerist maha tulla! Oli seal nii ära kodunenud kuidagi..peale läks ludinal ning sõites käitus ka väga hästi, andsime talle igaks juhuks küll ka rahustit veidi.

Ja meil oli Marjuga nii lõbus! Mul on kohe hea meel, et minu vanuses, on veel võimalik leida endale selliseid häid sõpru. See ei ole ju lihtne..inimesed on juba nii väljakujunenud. Aga me mõtleme sarnaselt ning eks meid muidugi ühendab ka see suur kirg hobuste vastu. Käisime reede õhtul folki nautimas ning Käinas poes ja tankimas, Holsmerilt sõitsime läbi ning ka legendaarsest mõisa poest (nüüd on nimi Kassari pood), kus töötab juba lapsepõlvest tuttav tädi Lea, sõime taimetoitu, ööbisime Triinu majas. Ajasime veidi Priiduga (kes on nüüd juba suur mees, ilus ja seksikas nagu ka teised Tiku poisid) hobuseid ning lihtsalt nautisime. Sellist suvist trippimist sõpradega pole ikka ammu saanud..väga tore oli. Üllar ja Kõu olid kodus ning nautisid ka kvaliteetaega. Igatahes..aitäh selle nädalalõpu eest, aitäh Hiiumaa, nüüd lähen veel teen ühe bodyARTi trenni ning siis toome lapse mamma juurest ära.

Harjutades kontserdiks..

Juhhei saime praamile. Kuigi me ei sõitnud ka tipptundidel (läksime R kell 15.10 praamiga ja tulime L 20.30 praamiga) ei olnud erilist järjekorda nagu näha..saab saarele küll.

Just sai raha makstud ja allkirjad pandud, Avalon on MINU hobune :)

Meie öömaja nummi magamistuba

Maja mere ääres, mets on küll vahel, hobused ümberringi

Õhtusel jalutuskäigul maja taga mere ääres karjamaal. See valge jooksev mära on Aada, kellega lapsepõlves võistlesin eesti hobuste galoppi. Ta on nüüd 22 ja juhtmära karjas.