Eurovision ja emadepäev

Kord aastas on see päev, kus kaetakse laud ning kogunetakse telerite ette. Seda teevad ka need, kes "sellist saasta ei vaata" ning salamisi teisest toast kõrvu kikitavad, või snäkke võtma tulles mitmeks minutiks end vaatama ja kommenteerima unustavad. On nii ühtesid, kui ka teisi, ka meie peres.
Lühikokkuvõte: ma pole näinud vähemalt 5 a nii perfektset esitust, kui UK eile. Milline lavaline tervik ja selline..klassikaline puhas ilu ja milline hääl! Super. Aga seni, kuni UK on niikuinii superfinaalis ja lugu näeb vaid 1x, pole neil lootustki kõrgele kohale. Ometi ta seda vääris.
Portugali "Muinaslugu muusikas" oli ilus, hästi esitatud ning sobis võitjaks hästi. Lihtsalt. Polnud minu lemmik.
Moldova kolmas koht oli üllatav. Samas lõbus tantsulugu..miks ka mitte. Bulgaaria noor 17 a poiss laulis nagu lõokene, ilus ja puhas ja nii enesekindel esitus! Imelaps. Belgia lugu oli hea aga..lives oleks vajanud midagi juurde.
Kõige kehvem oli minu jaoks Hispaania. Ootaks väga, et flamenkomaa pöörduks oma juurte juurde. Noh.. Banderase mariachi stiilis. Nagu võistlus näitas, siis folklugudel läks hästi. Valgevene, Ungari, Armeenia. Väga lahe. Küll tuleb ka Antsude kord.

Hommik oli kell 7 äratus. Ma ikka ärkan oma kalli äratuskella, Kõu, dikteerimisel. Kahjuks on ta veel liiga noor, et tuua mulle hommikusöök voodisse või osta lilli, lasteaiast oleks kaardi saanud, kuid ta oli nädal otsa minuga kodus haige. Seega jah..silmad lahti, koeraga ringile ning Kõu tegi vanavanale ja mammale kaardid, siis edasi Mustjõele. Pannkoogihommik ja maasika-vahukooretordihommik.
Ühe "asja" ta mulle siiski kinkis: ❤

Armastan teda kuuni ja tagasi korda miljon. Emadus on kõige erilisem asi, mida olen eales kogenud, või saan üldse kogema. Osa minu südamest on minu kehast väljaspool. Mured ja rõõmud, väsimus ja varajased äratused. It is all worth it!
Ühe kingituse tegin siis imelise päeva puhul ise endale - polar päikeseprillid, mis lõikavad peegelduse ära niiet mul on imeline autoga sõita päikeselise ilmaga!