Kunagi kauges nooruses (siis kui ma umbes 11 a olin) oli mul kirjasõber Helen, kes töötas ja ratsutas Särevere tallis. Saime tuttavaks Õllesummeril (jah ma olin 11 😎), kus ta pakkus inimestele käekõrval ratsatiire. Oli üks valge hobune Rubiin kaasas, kellega ma oma taskuraha juba maha ratsutasin ning seejärel Helen lubas mul käekõrval talutamise eest veel ratsutada ning jäime kirjutama. Talvel käisin Säreveres külas ka. Olid ajad..kõrvetasin tõrvaga kaminasse tuld süüdates käe ära ning see arm on mul tänaseni alles.
Aastaid 10 (?) tagasi muudeti Särevere tall osaks Järvamaa Kutseõppekeskusest ning sellest ajast peale on seal ka palju koolitusi peetud. Näiteks osalesin eelmine aasta Marius Schneideri koolitusel. Eile käisin Nick Hilli barefoot värkimise koolitusel.
Oli põnev päev, sai algteadmiseid hobuste loomulikest vajadustest ja seistest kabjatervisega. Üldjoontes mulle midagi uut polnud, sest värkinud olen ma ennegi ning liigiomase söötmise osa olen refleksoloogiakursusel õppinud. Aga muidu oli tore, tore jälle "Särkas" käia ning tore loomadest hoolivate inimeste seltskonnas olla. Egas siis muud kui...värkima ja hobused dieedile! 😊
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aasta 2020 kokkuvõte
Ei ole vist kedagi, kelle jaoks oleks olnud 2020 aasta täiesti tavapärane. See, mis maailmas toimus, see, mis toimus siinsamas meie armsas ...

-
Siin ta siis nüüd on. Haigus. Kevad on ikka suht nõme aeg :D ja tegelikult ma ei oota suve ka mõnes mõttes..mõnes teises mõttes ootan jälle ...
-
Käisime täna Räimekooriga Haapsalus Laulupeo komisjonile ette laulmas. Proov oli pikk ja hapnikuvaene, aga muidu väga produktiivne. Oleme su...
-
Midagi mis internetis rippus: How to Look Good Naked Confidence . The whole thing has to be nerve wracking, I know. Here you are, in you...
No comments:
Post a Comment