Täna käisin jällegi traditsioonilises kolmapäevalõunases postitantsutrennis. Olen enamvähem nii planeerinud, et saan ikka iga nädal korra Meowstudios aja kirja, kuid 1 kord jäi vahele reisi tõttu, 1 kord treeneri puudumise tõttu ja augustis on mul hobusega seminar ühel kolmapäeval. Seega vahest ikka ei õnnestu ka. Ja tegelikult oleks mul ju täiesti võimalus mõnikord minna kolmapäevase Pia trenni asemel nt T õhtul või N õhtul, aga ma olen natukene selline "ühe treeneri inimene". Ja täna oli ootamatult meil asendustreener...
Räägin nüüd tänasest tunnist puhtalt enda seisukohast, aga lisan hiljem ka kaastreenijate emotsioonid, sest need on nagu öö ja päev. Näiteks - me oleme algajad ning Pia on kasutanud seetõttu peamiselt staatilist posti. Staatiline post tähendab, et post on kinni kruvitud ja ei pöörle. See annab hea võimaluse õppida baasoskuseid nagu postil seismine, liikumine. Täna olid postid lahti ning tunnis olid ka üle pooleteise aasta trennis käinud algajad. Ja treener andis seega korraga kahte tundi, AGA..neid pikemalt käinuid ei jõudnud ta eriti jälgida ega turvata, samas andes neile inversionid ehk pea alaspidi harjutused, mis on ohtlikud. Suures ülesirutuses, spagaadid postil. Ja üks neiu kukkus ikka mitu korda alla ja väga halvas asendis. Ning sealjuures kurtis ta juba trenni algusepoole, et selg teeb haiget. Ja treener ei turvanud teda..see oli päris ohtlik.
Teiseks oli mul kaasas kunagine klassiõde Ameerikast, Leila. Ja postid jäeti ka meil lahtiseks, st baasi ei õpetatud. Hüpati üle mitmest algsammust ja tehti kohe raskemaid asju.
Mis on mõneti ju tore, näiteks trennikaaslane Helen leidis just, et täna ta tundis et miskit ikka õnnestub ka. Lahtine post sobis talle. Mulle aga..no ei. Vara veel ma tunnen, aga ehk olengi liiga pirts. Igatahes..sai soojenduses palju kätekõverdusi, mis on hea. Sai puusade venitusi, mis on hea. Käed on süldid seega vaatamata sisemisele psühholoogilisele võitlusele endaga, stiilis: "Ma ei saa hakkama! Saan küll! Ei, kurat, ma kardan!" ning kohatisele loobumisele, sain siiski koormust kenasti.
Järgmine nädal on jälle asendustreener...saab siis jälle põnev olema. Ja ega see tänane ju halb polnud..lihtsalt kui sul on algajate trenn, siis sellega peaks ka arvestama. Aga mis oli tore veel - pea peal seismist harjutasime. Käisin E patsiparanduses www.patsimaja.ee ning lõikasin nad ühtlasi ka lühemaks. Varasemalt on patside tõttu mul olnud üsna valus pea peal seismist proovida, kuid täna oli täitsa ok. Niiet see harjutus on küll midagi, mida plaanin omale kavva võtta. Ka koduses stuudios seina najal...plaaninud olen seda pikalt nagunii. Mis siis muud, kui harjutama!
Räägin nüüd tänasest tunnist puhtalt enda seisukohast, aga lisan hiljem ka kaastreenijate emotsioonid, sest need on nagu öö ja päev. Näiteks - me oleme algajad ning Pia on kasutanud seetõttu peamiselt staatilist posti. Staatiline post tähendab, et post on kinni kruvitud ja ei pöörle. See annab hea võimaluse õppida baasoskuseid nagu postil seismine, liikumine. Täna olid postid lahti ning tunnis olid ka üle pooleteise aasta trennis käinud algajad. Ja treener andis seega korraga kahte tundi, AGA..neid pikemalt käinuid ei jõudnud ta eriti jälgida ega turvata, samas andes neile inversionid ehk pea alaspidi harjutused, mis on ohtlikud. Suures ülesirutuses, spagaadid postil. Ja üks neiu kukkus ikka mitu korda alla ja väga halvas asendis. Ning sealjuures kurtis ta juba trenni algusepoole, et selg teeb haiget. Ja treener ei turvanud teda..see oli päris ohtlik.
Teiseks oli mul kaasas kunagine klassiõde Ameerikast, Leila. Ja postid jäeti ka meil lahtiseks, st baasi ei õpetatud. Hüpati üle mitmest algsammust ja tehti kohe raskemaid asju.
Mis on mõneti ju tore, näiteks trennikaaslane Helen leidis just, et täna ta tundis et miskit ikka õnnestub ka. Lahtine post sobis talle. Mulle aga..no ei. Vara veel ma tunnen, aga ehk olengi liiga pirts. Igatahes..sai soojenduses palju kätekõverdusi, mis on hea. Sai puusade venitusi, mis on hea. Käed on süldid seega vaatamata sisemisele psühholoogilisele võitlusele endaga, stiilis: "Ma ei saa hakkama! Saan küll! Ei, kurat, ma kardan!" ning kohatisele loobumisele, sain siiski koormust kenasti.
Järgmine nädal on jälle asendustreener...saab siis jälle põnev olema. Ja ega see tänane ju halb polnud..lihtsalt kui sul on algajate trenn, siis sellega peaks ka arvestama. Aga mis oli tore veel - pea peal seismist harjutasime. Käisin E patsiparanduses www.patsimaja.ee ning lõikasin nad ühtlasi ka lühemaks. Varasemalt on patside tõttu mul olnud üsna valus pea peal seismist proovida, kuid täna oli täitsa ok. Niiet see harjutus on küll midagi, mida plaanin omale kavva võtta. Ka koduses stuudios seina najal...plaaninud olen seda pikalt nagunii. Mis siis muud, kui harjutama!
Patside hoolduses käisin viimati pea poolteist aastat tagasi. Ja kuigi mulle pikad patsid meeldisid ning "signatuursoeng" pealael nägi imeline välja just metsikuna, siis hakkas mu kaelale koormys suureks minema. Kogu see nali läks maksma 65 € ning kohati ikka 15 cm lühem ja hetkel veider. Aga...proffessionaalne hooldus teeb head ka peanahale. Ja kuu pärast on nad juba jälle metsikumad tagasi :)
No comments:
Post a Comment