Möödunud nädalal käisin Ramsesteriga huvitaval seminaril. Panin ta kirja sinna juba kevadel, kui ta veel sadulaski polnud. Tegemist on siis lahtise maatöö õpetajaga, seetõttu ei mänginud seljaskäimisvõimaluse puudumine ka mingit rolli. Lisaks oli seminari pikkuseks vaid 1 päev, mis mulle kui väga kiirele inimesele samuti sobis. Ja ka hind oli tänu viimasele odavam kui muidu. Niiet ma ei pidanud pikalt mõtlema.
Hommik algas juba kell pool kuus, võtsin Pireti (Ria ja Confetti omanik) auto peale ning sõitsime talli. Stiina oli juba saabunud ning läinud poni sisse tooma. Peagi jõudis ka Kerti, kellelt laenasime autot. Piretilt oli treiler ning vastava kategooria load, Stiina oli groomiks ning Kerti pakkus niisama mõnusat seltskonda ja nautis seminari.
Ramsesteri jaoks oli see elu kolmas transport. Seega ei osanud ma prognoosida, kui kaua ja kuidas meil selle laadimisega läheb. Viimati tõime ta Marge juurde ning siis käis kõik üsna kiiresti. Ka esimesel korral oli ta üsna mõistlik olnud (tuli siis linna suure hobuseautoga). Ja nüüdseks on ta juba nii tubli ja tegeletud, et läks kohe peale. Lükkasin õrnalt tagant ning ei kulunud meil minutitki. Tänu sellele jõudsime ka Säreverre mõnusa ajavaruga, mis andis ponidele hea võimaluse korraks rahuneda ja sisse elada. Ramsu oli lihtsalt niiiiiiiiiiiii tubli. Ei mingit närveldamist, võpatamist ega tõmblemist. Esimest korda elus maneeži - ok. Esimest korda elus publiku ees - ok. Ma olin pidevalt pisardamise äärel, lihtsalt nii uhke tunne oli. Minu poni. Minu magic pony.
Ja siis algas kursus. Kolmes grupis tulid hobused sisse ning näitasid, mida nad tavaliselt kodus teevad. Mina tegin Ramsuga rahulikult kõnd, peatus, taandamine, traav, peatus, pööramine. Pärast hakkasime neid samu asju õppima neljastes gruppides, meie grupp algajam ja teine grupp veidi raskemad asjad. Põhiharjutus oli stopp ja tagasi. Olime maneežis korraga umbes poolteist tundi, osa aega seisime niisama ja kuulasime teooriat ja kaks sellist trenni. Ja poni oli kogu aeg megatubli. Viimases osas sooritasime asju juba lahtiselt. Tõesti noh..minu imeline Ramsu.
Honza lubas poole aasta pärast tagasi tulla kui meil huviliste grupid koos. Ja on. Niiet saame nüüd harjutada ning siis juba edasi minna. Eesmärgiks on tulevikus line free collection ehk sõita imeliselt ilma valjaste ja millegita. Ahhh. Goals.
Hommik algas juba kell pool kuus, võtsin Pireti (Ria ja Confetti omanik) auto peale ning sõitsime talli. Stiina oli juba saabunud ning läinud poni sisse tooma. Peagi jõudis ka Kerti, kellelt laenasime autot. Piretilt oli treiler ning vastava kategooria load, Stiina oli groomiks ning Kerti pakkus niisama mõnusat seltskonda ja nautis seminari.
Ramsesteri jaoks oli see elu kolmas transport. Seega ei osanud ma prognoosida, kui kaua ja kuidas meil selle laadimisega läheb. Viimati tõime ta Marge juurde ning siis käis kõik üsna kiiresti. Ka esimesel korral oli ta üsna mõistlik olnud (tuli siis linna suure hobuseautoga). Ja nüüdseks on ta juba nii tubli ja tegeletud, et läks kohe peale. Lükkasin õrnalt tagant ning ei kulunud meil minutitki. Tänu sellele jõudsime ka Säreverre mõnusa ajavaruga, mis andis ponidele hea võimaluse korraks rahuneda ja sisse elada. Ramsu oli lihtsalt niiiiiiiiiiiii tubli. Ei mingit närveldamist, võpatamist ega tõmblemist. Esimest korda elus maneeži - ok. Esimest korda elus publiku ees - ok. Ma olin pidevalt pisardamise äärel, lihtsalt nii uhke tunne oli. Minu poni. Minu magic pony.
Ja siis algas kursus. Kolmes grupis tulid hobused sisse ning näitasid, mida nad tavaliselt kodus teevad. Mina tegin Ramsuga rahulikult kõnd, peatus, taandamine, traav, peatus, pööramine. Pärast hakkasime neid samu asju õppima neljastes gruppides, meie grupp algajam ja teine grupp veidi raskemad asjad. Põhiharjutus oli stopp ja tagasi. Olime maneežis korraga umbes poolteist tundi, osa aega seisime niisama ja kuulasime teooriat ja kaks sellist trenni. Ja poni oli kogu aeg megatubli. Viimases osas sooritasime asju juba lahtiselt. Tõesti noh..minu imeline Ramsu.
Honza lubas poole aasta pärast tagasi tulla kui meil huviliste grupid koos. Ja on. Niiet saame nüüd harjutada ning siis juba edasi minna. Eesmärgiks on tulevikus line free collection ehk sõita imeliselt ilma valjaste ja millegita. Ahhh. Goals.
No comments:
Post a Comment