Saturday, January 20, 2018

Mõned yammied...



Yes and yes, yummied on peamiselt siis toidupildipostitus, aga siiski lõppu on ka mõni muu imeline asi lisatud. Igatahes. Iga asja juures on 3 esimest päeva need kõige raskemad. Nagu ka jälle veganolemise juures. No näiteks, hommikukohvi. Minu imeline piimavahustajaga cappocinomasin ja ma ei saa temaga endale enam teha imelist kohvi. Sest ilma piimata ma kohvi ei joo ja noh..senimaani pole ma tavapiimale arvestusväärset asendajat suutnud kahjuks leida. Otsingud siiski jätkuvad.
Teiseks pearinglus. Keha nimelt peab uuesti kohanema muudatusega ning minu organism on kohe erakordselt tundlik igasuguse toidusedeli muudatuste osas. Näiteks - siis kui ma olen suurema koguse kilosid kehalt raputanud, on mind alati ja absoluutselt alati see va pearinglus kummitanud. Oled nagu mingis poolunes, sest aju on hõivatud toidu ja kehakaalu teemaga ning ei suuda elufunktsioone nagu näiteks tasakaal ja vererõhk normaalselt hallata. Seda ükskõik millise kaalulangetusprogrammi puhul. Sama ka nüüd siin, taimetoidulisele sedelile keskendudes. Eriti karmid on olnud paar esimest päeva. Kuigi kaloraaži mõttes on päevad olnud korralikud, keskmiselt ikka 2000kcal tuleb ära. Eile jõin näiteks veini ka kaks klaasi ning voila - 2000 jälle koos! Fun fact - ükskõik kui väga palju ma ka ei liiguks, kui söön üles 2400 kcal siis mu kaal tõuseb. Näiteks eelmisel kevadel kui valmistusime kooriaga ka laulupeoks, oli eesti laul, olid trennid, olid hobustega värgid, koolitöö jne. Mu aktiivsusmonitor näitas päevaseks kaloraažiks keskmiselt 3500. Sõin paar päeva 2400-2600 kcal ja..kabuum. 2 kg juures. Nagu et, why? Ei ole üldse aus eksju. Aga selline on minu organism lihtsalt.
Aga see polegi peamine. Praegune veganlus ei ole mitte selleks, et ilmtingimata kaalus alla saada. Lihtsalt see on midagi, mida ma iga kevad olen teinud. Üks asi on näonahk - alati peale seda perioodi (ja ka selle ajal) kipub mu nahk särama ning punnivabamaks muutuma. Praegu peale pühi oli ta täiesti võimatult jube juba. Eile näiteks monteerisime Antsude "Kodumaa" muusikavideot ja mõnes kaadris olid punnid ikka nii häirivad, kuigi näos oli korralik kogus meiki. Lihtsalt nahk oli omadega otsakorral. Loodetavasti nüüd veganina jälle lööb särama ning Eesti Laulul saan punnide asemel keskenduda laulmisele.

Tegin hummust eile. Ory tõi Iisrealist jube hea tahhiini pasta, polnudki seda lahti teinud. See on jumalik!

Tänane lõuna - punane läätsesupp ja sepik hummuse ja tšilliga.
Niisiis, nagu lubatud. Lõppu ka miskit muud yummiet. Nimelt on viimased nädalad täis Etnopatsy proove ja tegemisi. Muuhulgas ka kleidiproov. Ma seda pilti muidu meedias ei levita, las jääda väikene salapära ka meie lavašõu osas. Aga umbkaudu selline saan ma välja nägema küll.

No comments:

Post a Comment

Aasta 2020 kokkuvõte

 Ei ole vist kedagi, kelle jaoks oleks olnud 2020 aasta täiesti tavapärane. See, mis maailmas toimus, see, mis toimus siinsamas meie armsas ...