Hommik algas kiirelt - kell 9.30 oli vaja juba anda pilatese tund mida traditsiooniliselt teen kaasa. See läks väga kenasti, sai naha mõnusalt märjaks. Edasi Kalevspa tund kell 11, kus oli kohale tulnud isegi 6 inimest! Areng toimub, tasa ja targu, kuid siiski ilmub saali inimesi juurde. Edasi liikusin Solarise keskusesse, kus toimus eestis ilmselt esimene taimetoitluse mess. Ma olen väga õnnelik, et sinna end kohale vedasin, ning et kutsusin kaasa ka Paides resideeruva sõbranna/ratsutaja/isikliku hingeterapeudi Elerini. Sain palju suurepäraseid retsepte ja kontakte, ideid ja mõtteid! Väärt üritus mida loodetavasti korraldatakse ka tulevikus ja veelgi suurejoonelisemalt. Aastaga võib ju üsna palju taimetoidusuunalisi ettevõtjaid juurdegi tekkida, kui piisavalt asja massidesse viia.
Kõhud maitsvat tervisetoitu täis, võtsime edasi suuna tallidesse. Esimene hobune, Täpi, on noor 5 aastane ESH mära kellega tekkisid meil eelmisel aastal ratsutamise osas suured lahkarvamused, mis päädis sellega, et ma ise temaga enam ei ratsuta. Leian, et probleem pole hobuses, vaid minus ja ma lihtsalt pole veel tema jaoks küps. Aga Elerin on ses osas geenius ning saavutab Täpiga kõrgemal tasemel kontakti, mida on alati suisa lust vaadata. Seekord, aga, olid asjad veidi keerulisemad. Peale ringaiaseanssi korraldas Täpi suurejoonelise rodeo, kuid Elerin, vankumatu ja tugev eesti naine, püsis sadulas kõik need 30 põrgulikku minutit. Kui minult küsida, kes on eestis rodemeister siis ma võin üsna täpselt inimese kätte juhatada! Igatahes sai Elerin hakkama võimatu missiooniga ning lõpuks sujus kõik juba kenasti.
Peale rasket katusmust astusime sisse talliomaniku Anne juurde ning maitsesime sünnipäevakooki, mis varem kaasa sai ostetud. Anne oli meisterdanud ka Kass Arturit, mis tal alati suurepäraselt õnnestub ning makaronisalatit. Seega saime kõhu jälle korralikult täis.
Liikusime edasi minu teise hobuse Dominandi juurde, kes asub hetkel Tallinna Hipodroomil Ülo Kiisi tallis. Talle näikse seal sobivat ning ise olen kohaga olnud seotud varasest lapsepõlvest saati - kõige esimene hobune kelle seljas istutud sai ja esimene hobune kellega traavi sai tehtud on justnimelt sealt tallist pärit. Ülo teab mind seega täitsa pisikesest plikatirtsueast saati. Dominandiga läks Elerin alguses suurele ringile veidi sooja tegema, siis platsil veel veidi traavi ning mõned galopitõsted. Edasi läksime jalutama metsa, kuni Stroomi rannani välja. Elerin tegi galoppi vees ja ilm oli lihtsalt mõnusamast mõnusam! Seetõttu pidin ka mina siiski selga istuma ja galoppi tegema..aga sedapuhku piirdusin kolme fruleega ja kukkusin Domi väikese kõrvalepõike tagajärjel vette. Seega üks kena oktoobrikuine suplus merevees! Mis seal siis ikka. Selga tagasi, uuesti galoppi ning seejärel kiitust. Jalutasime tagasi talli, mõnulevad muiged näol.
Õhtu läks kuidagi kähku, nagu ka kogu ülejäänud päev tegelikult. Kojujõudes tegime end kenaks, väike dush teeb imet, ning juba suundusimegi RoccalMare grilli sünnipäeva tähistama. Inimesi oli lõpuks kokku 10, süüa sai meeletult ning juua ka. Oli väga tore õhtu.
Pärast koju jõudes ühines seltskonnaga veel kaks hilinejat sünnipäevalist ning sai siin istutud, vesipiipu tehtud ning seltskonnast rõõmu tuntud. Läksime peale südaööd veel ka Bambasse piljardit mängima ning mingil hetkel liikusime tagasi koju. Kritsiina pidi meid autoga ära tooma, ning peaaegu tõi ka, kuid sai kõne tuletõrjelt, et töökohas on häire ja seetõttu pidi ta kiirelt sinna tormama. Meheõde Eve ja tema mees Sven läksid jalgsi Sikupilli oma koju. Aga jõudsid ilusasti kohale nagu hommikusest telefonikõnest selgus.
Aitäh kallid sõbrad imelise päeva ja õhtu eest! Aitäh kõigile toredate kinkide eest! Täna veel üks väikene kogunemine ees, ootan juba rõõmuga.
No comments:
Post a Comment